uMthunywa
Khanyile Ndebele
UHLANGOTHI olubona ngempilakahle yezifuyo olweLivestock Production Development kunhlanganiso yeAgritex soluxwayise abafuyileyo ukuthi bahlabe inkomo zabo ukuze ziqine okuzenza zingacini zithengwa ngemali ephansi.
UMnunzana Addmore Chikohwa onguPrincipal Livestock Officer kunhlanganiso yeAgritex, uthe abalimi abafuyileyo abakhangelele ukuthola inyama enhle kunye lochago olulohlonzi kumele babone ukuthi bayadoza izifuyo zabo.
“Abafuye inkomo, abakhangelele ukuthola inyama lochago lohlonzi lwaphezulu kufanele baqakathekise ukudoza izifuyo zabo ukuze zihlale zikusimo esihle.
“Ukuzihlaba kwenza zenelise ukuthi zilwise izibungwana ezihlasela phakathi komzimba ezingavimba ukuthi zibe lenyama kanye lochago olwaneleyo okuyikho okuletha inzuzo kumlimi,” kuchasisa uMnu Chikohwa.
Uthe ukuhlatshwa kwenkomo lokhu kuxwayiswa kakhulu nxa izulu lisina.
“Abalimi sibakhuthaza ukuba badoze izifuyo zabo, ngesikhathi lesi esezulu ngoba izibungwana ezihlasela izifuyo zandise ukuzalana kakhulu ngoba umkhathi uyabe uvuma,” kutsho uMnu Chikohwa.
Uqhubekele phambili esithi izibungwana ezivame ukuhlasela inkomo ngamawemusi esiswini, lamanye ahlasela amaphaphu lesibindi ama-liver flukes.
“Izibungwana lezi zenza inkomo ziphathwe yisihudo, zehle isisindo kuthi ezochago zicine zingasehlisi kakhulu.
Uthe okunye okungenziwa ngumlimi yikudinga amadlelo amatsha lapho izibungwana lezi ezingakabikhona ngoba kuvame ukuthi amadlelo amadala kube yiwo alezibungwana lezi ezinengi.
Uthe eminye imithi engasetshenziswa ngabalimi bezifuyo ukuvikela izibungwana lezi yi-Albendazole encedisa ukulwiswa ama-tapeworms, lungworms kanye lama-liver flukes.
“Abalimisi kufanele babone ukuthi nxa inkomo imithi basebenzisa umuthi lo okwensuku ezingu-45 njalo kufanele bengayinhlinzi kungakedluli amalanga angu-27 ngemva kokusebenzisa umuthi lo nxa befuna ukuyihlaba,” kuphetha uMnu Chikohwa.