Uncategorized

Yisiphithiphithi ngemithi yensitha

08 Sep, 2016 - 14:09 0 Views

uMthunywa

YiNtatheli kaMthunywa
“Sebebanengi omama abadinga usizo lwemithi yesiNtu enceda ukuthi benelise ukukholisisa omkabo kwezocansi.”

La ngamazwi enye ingcitshi kwezemithi yomdabu uMnumzana Morgan Zimunya, ongusiyazi njalo ethengisa imithi le.

UMnu Zimunya uchaze ngokwanda kwabesifazane abasebenzisa imihlobo yemithi le kulezinsuku.

Kubikwa abesifazane babonakala besehla besenyuka bedinga lapho abangathola khona usizo lwezocansi ukuze bagcine imizi yabo.

Iphephandaba likazulu lithe ngemva kokuzwa lokhu laya kwesinye isitolo esithengisa imithi le esibizwa ngokuthi Musimboti ngenjongo yokuthola isizatho sokuduma kwemithi le yesiNtu.

Loba kungamangalisi ukuthi abantu lokhe besebenzisa imithi yesiNtu, okudonsa amehlo kakhulu yikuthi omama sebethembele kubosiyazi ngendlela engakaze ibonakale eminyakeni edluleyo.

Ngempela isadliwa imithi etholakala ezihlahleni etshiyeneyo ebalisa umgugudu, umganu, isihaqa lentolwane.

Osekuguqukile yikuthi imithi yesiNtu le isipakitshwa kakuhle njengalokho okujwayeleke kumaphilisi ezibhedlela.

Sekulamaphakethi lezigubhu ezilotshwe zaceciswa ukuze zikhange lo ofuna ukuthenga imithi.

“Imithi edingwayo ngeyokuqinisa imizi. Inengi lethu imithi le siyazi ingeyokuqinisa amaqolo eyayisetshenziswa ngokhulu labogogo.

“Lapha esitolo sethu seMusimboti silakho konke okungelapha laloba yisiphi isifo esihlupha umuntu. Engingakutsho ngabathengi bethu yikuthi sinanzelele ukuba sivakatshelwa ngomama abanengi kulezinsuku. Ngaphandle kokuza bekhala ngokuqiniswa imzimba, omama badinga ulwazi lwemithi esetshenziswa ukwakha umzimba ukuthi ungaluphali.

“Imithi le yadla ubhedu ngokufika kwayo koBulawayo ngo1997,” kutsho uMnu Zimunya.

UMnu Zimunya uthe abantu bengesabi ukudinga usizo kubo ngoba imithi abalayo ezitolo ihloliwe yavunyelwa okusemthethweni ngaphansi kwenhlanganiso yeZimbabwe Traditional Medicine Practitioners.

UMthunywa uxoxe labathengi bemithi yesiNtu abathe ababuyeli emuva ngoba impilo zabo sezitshintshile.

“Mina ngisebenzisa imithi le ukuthi ngiqinise imuli yami iyenelise ukusinda kumikhuhlane ethile. Kusukela ngiqalisa ukusebenzisa imithi yesintu sengisenelisa ukusuthisa ubaba embhedeni,” kubika uNkosazana Mercy Takawira oyisakhamuzi esihlala elokitshini lePhumula South.

UNkosazana Gladys Ndlovu uthe usesebenzise imithi yesiNtu yamsiza kumkhuhlane wetshukela owawusumkhathaze kakhulu.

“Ngangibulawa ngumkhuhlane wetshukela kodwa khathesi sengisizwa ngcono sibili. Ubuhlungu abusekho.”

UNkosikazi Nomusa Malinga ongusaziwayo elokitshini leMinyela njalo esaziwa eyingcitshi kwezamasiko uthe kuyajabulisa ukuthi omama bayazi ukuqakatheka kokugcina imzimba yabo ihlanzekile.

“Udaba lapha yikuthi kudingwa imithi eqinisa imzimba. Ukukholisisa obaba kwezocansi kubuya ekucineni kodwa okumqoka yikuthi omama bahlale beyinatha imithi le. Labobaba bayacetshiswa ngokufanayo ngoba eminye imikhuhlane ivela ekuthini abantu bayakhohlwa ukuhlambulula imizimba yabo,” kuphetha ugogo uMalinga.

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey
<div class="survey-button-container" style="margin-left: -104px!important;"><a style="background-color: #da0000; position: fixed; color: #ffffff; transform: translateY(96%); text-decoration: none; padding: 12px 24px; border: none; border-radius: 4px;" href="https://www.surveymonkey.com/r/ZWTC6PG" target="blank">Take Survey</a></div>

This will close in 20 seconds