Uncategorized

Watsha Tsotsi: Ko Mlamlankunzi!

23 Nov, 2017 - 02:11 0 Views

uMthunywa

LAMUHLA sisemzini omkhulu, lapho okulanyulwa khona ezithobeleneyo. Yeyi madoda, kudinga umlamuli oqinileyo lapho bakwethu. Kudibana abangezwananiyo (civil) labetheswa amacala bebhekane lesizwe (state). Amacele wonke lawa alelungelo lokumelwa ngamagqwetha njalo nxa kubenjalo, kuthunqa uthuli enkundleni. Sizahlala kulo umuzi size siye kukhefu elide eligoqela ukuvalwa kwezikolo, amafekithali, umanyano wesizwe, ikhisimusi lomnyaka omutsha.

Umuzi esikhuluma ngawo lapha ngumthethwandaba, lapho esilanyulwa khona ngumahluleli ongabe engumantshi kumbe umehluli kusiya ngokuthi yiphi inkundla yalelikhaya. Phela indaba zithonisiswa enkundleni ezinengi kulo umuzi. Zisukela kwelenkokheli zomdabu (ezabosobhuku lezinduna) kuze kuyefika kubo Small Claims, Civil, Magistrates’, High, Supreme le Constitutional Court; kusiya ngodaba olwethulwe kusosiba wenkundla (registrar kumbe clerk of court).

Ziyabe zibhongelana lezinkunzi kukanti ezinye izinkomo ziyabe zibhonsa kumbe zibongolela kusiya ngokuba icala elithethwayo lidla bani. Ubuhle bukamahluleli yikuba ulomthetho olawula indlela okumele aphathe ngayo indaba eziphambi kwakhe. Kungaba yinkundla yenduna kumbe ekamantshi njalo njalo kusiya ngokuthi yiphi inkundla phakathi kwengizichaze ngaphambilini.

Thina njengomphakathi olwa lo CALA kunye lomzali wakhe uSigilamkhuba, sizasebenzisa iCriminal Procedure and Evidence Act (CP & E) umthetho osisizayo ekuphathekeni endabeni zakoMlamlankunzi.

Sizaphatha udaba lwesigwebo semali yesibambiso sokuba umetheswacala athonisiswe evela ngekhaya esaziwa ngelika-bail ngesiNgisi. Ngaphandle kwemali, isigwebo lesi siyabe siqukethe indlela umetheswacala okumele aziphathe ngayo ngesikhathi ethonisiswa evela ngekhaya.

Amandla okupha umuntu isigwebo se-bail akumahluleli wecala eletheswa lowomuntu. Uma umetheswacala efuna ukuthonisiswa evela ngekhaya, ucela imvumo esebenzisa u-section 117 we-CP & E Act. Omunye umetheswacala engabe evele eselayo ibheyili kodwa efisa ukuba ezinye zempawu zalesosigwebo ziguqulwe.

Isigwebo sebheyili sethulwa ngumahluleli langoba yisiphi isikhathi lapho isicelo lesi esifikele khona ngemva kokuba umetheswacala eseke wangena enkundleni ethonisa udaba lwakhe njalo ngesikhathi engakagwetshelwa lelocala lakhe aletheswayo.

Ibheyili yisigwebo esinikwa wonke umuntu odale umlandu ngaphandle kwabetheswa amacala okubulala bejongile kumbe lapho umuyi ayabe elipholisa/ umtshutshisi kumbe umuntu obulawa eqhuba lowomsebenzi khona; awokudlwengula lodlakela (rape, aggravated indecent assault, robbery) adalwe ngochuku – kanengi/ emntwaneni ongaphansi kwe-16 ubudala/ kolomkhuhlane wengqondo njengalokho okuphawulwa ngumthetho weMental Health Act [Chapter 15:12]; treason; awokukhitshwa lokungeniswa kwezikhali zempi ngokungekho emthethweni lamanye anjalo. Ngesikhathi ecela ibheyili, lapho umetheswacala ayabe sewagwetshwa khona kanengi emacaleni afana labhekane lalo, kasinuki lesisigwebo.

Umahluleli onikwe lesisicelo, kumele avumelane lo Prosecutor General kumbe umtshutshisi omele leyo hofisi anduba ethule lesosigwebo esipha umetheswacala.

Bakwethu, lizananzelela ukuba udaba lwe-bail luthonisiswa ngendlela efana laleyo esetshenziswa ukuphatha umlandu obhekane lometheswacala. Ocelayo kumbe igqwetha lakhe, liyethula lesisicelo, umahluleli abesesipha umtshutshisi ithuba lokuphikisa kumbe ukupha umbono wakhe ngesicelo sikametheswacala. Ngemva kwalokho, umahluleli usezenelisa ukukhangela imibono yamacele womabili ukuze aphume lalesisigwebo.

Ezinye zezizatho ezingenza umetheswacala ancitshwe ibheyili zingozi ezigoqela ukubaleka, ukuphazamisa ofakazi, ukubhidliza ubufakazi, ukungabuyi ukuzathonisiswa, ukuphuzisa inkundla ukugqiba izindaba eziphambili kwayo umetheswacala engasabonakali kumbe ephuza, lokunye okunjalo. Kudinga ukuthembeka okukhulu kanye lokuzimela kukametheswacala ekuvezeleni inkundla ukuba ulakho ukuza edale ezothonisiswa evela ngekhaya, efika ngesikhathi langosuku okufaneleyo.

Ngaphandle kokukhipha yonke imali eyabe ifunakala, inengi labetheswa amacala lizinikela kunye lokutshiya izithupha lama passport abo enkambeni ukuze bathole lelithuba lokuthonisiswa bevela ngekhaya. Bakwethu isitokisi (police cell/ remand prison) sibuhlungu. Yikho inengi likhalela ibail. Ngokunjalo, kuhle ukuthembeka sikhumbule ukuba ukwetheswa icala akutsho ukuba sesilidalile. Ulimi lomthetho luthi, isela ngeligwetshiweyo hatshi elibanjiweyo nje kuphela.

Siyalibonga-ke bakwethu ngokusilandela. Sizaphetha ngokukhuthaza ukuthula, sisalana lamacala ikakhulu awokubulawa kwabantu ezigabeni, emabandleni ezokholo kunye lasenkokheleni zomdabu. Kasiqakathekiseni impilo.
Feedback — [email protected]

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey
<div class="survey-button-container" style="margin-left: -104px!important;"><a style="background-color: #da0000; position: fixed; color: #ffffff; transform: translateY(96%); text-decoration: none; padding: 12px 24px; border: none; border-radius: 4px;" href="https://www.surveymonkey.com/r/ZWTC6PG" target="blank">Take Survey</a></div>

This will close in 20 seconds