Uncategorized

UMBONO: Singabantu banye

22 Dec, 2022 - 00:12 0 Views
UMBONO: Singabantu banye

uMthunywa

LAMUHLA lilanga lesikhumbuzo esikhulu kumbali yelizwe leZimbabwe.
Mhlaka 22 Mpalakazi, ngomnyaka ka-1987, inkokheli zombusazwe zakhumisana umlotha, kwaxolelwana kulandela ukuqhamuka kodlame olwadalwa yikuxabana phakathi kwezizalwane ngenxa yokwehlukanisana ngendimi lemibono yokubuswa kwezwe.

Ilizwe lalisakhasa, kuyiminyaka embalwa nje ngemva kokuthola uzibuse.
Kwaba lokuxabana kwezepolitiki, abanye bavuka ulaka lenzondo kusehlakalo esabizwa ngokuthi yiGukurahundi.

Kunengi, ikakhulu labo abahlala kulumhlubulo welizwe, isikhumbuzo salesi sehlakalo siletha ubuhlungu ngoba kwaba lokufa, imuli zachitheka.
Amabandla ezepolitiki ngaleso sikhathi, iZanu leZapu akubona kufanele ukuthi “mayuyu” udlame lenzondo akuphele. Yikho ke lapho uJoshua Mqabuko kaNyongolo Nkomo ahlala phansi loRobert Mugabe labanye, bavumelana ukuthi angeke ilizwe lakhiwe ngokuxabana.

Kwaba yisiqalo sokuhlehla indlela yokuphakamisa uluntu ngokukhankasela ukubambana, ukuba lothando lokuxolelana.
Ilanga leli labizwa ngokuthi yi-Unity Day, ilanga lokubambana kwezizalwane zeZimbabwe.

Kuzo zonke indawo zakithi, kumele kwazakale ukuqakatheka kwaleli langa. Njengomphakathi, asifundiseni usapho olusakhulayo okwenzeka ngo-1987.

Imbali le singayifihli njalo singesabi ukukhuluma ngayo mgceke.
Yikho phela uHulumende lo esilaye okhokhelwa nguMongameli uEmmerson Mnangagwa ekhankasela ukuthi udaba lweGukurahundi lube semlonyeni, luxazululwe ukuze kupholiswe inhliziyo zalabo abathinteka kabi.

UMongameli welizwe uEmmerson Mnangagwa

Kungumbono kaHulumende ukuthi ngaphandle kokuthi kukhulunywe ngalolu daba, angeke kube lokubambana. Lekhefu lika mhlaka 22 Mpalakazi angeke libaluleke kwelakusasa nxa abantu bakithi belokhe besehlukanisana ngomhlobo langendimi.

Kwabasakhulayo, akube yimfundiso egxilayo. Ukubambana kwenkokheli zethu kwaba yimfundiso enkulu. Imbali akumelanga iphelele kulabo abayaziyo, kodwa ayibe yimfundiso ebakhona ezikolo, ilotshwe ngokungesabi kube lengwalo ezikhuluma ngayo.

Abantwana abahlale betshelwa ngokubambana lokugcina ukuthula elizweni. Singekela ukwenza lokhu, izaqhamuka njalo impi efanayo.

Angithi ikusasa yelizwe isebantwaneni. Abatshelwe ukuthi sibantu banye. Siyafana singabantu. Loba umuntu eliShona, iVenda, iKalanga kumbe ekhuluma isiNambya, ulegazi elifanyo. Sadalwa safana, ngakho asikhuliseni uthando lokuthula empilweni zethu.

Ukwahlukana kwembono kuvele kuyindalo yethu. Ungazibona usuthathela phansi umqondo womunye, uyabe usuphambanisa. Angeke sibone ngaso linye.

Sibonga uHulumende ngokukhokhela uhlelo lokuxoxisana lokukhulumisana. Sikubonile ukuthi uMongameli uMnangagwa uzimisele kulokhu. Emaphandleni abantu sebenelisa ukuveza ukuthukuthela kwabo nanko sekulamakhomithi akhokhelwa zinduna zomdabu, aqonde ukusabalalisa ivangeli lokubambana lokuthula.

Imfundiso enkulu esiyithola kusivumelwano se-Unity Accord ka-1987 yikuthi nxa ungaxabana lomunye, funda ukuthoba inhliziyo masinyane, uxole.

Kanti kuncedani ukuthi uzonde uze uyekufa, endaweni yokuthi wehlise umoya, iloba kunguwe ophoxakeleyo.
Bakhona abanye phakathi kwethu abalokhe bengafuni ukuthi sibambane. Baqina ngokukhankasela udlame lokweyisa ilanga lika mhlaka 22 Mpalakazi. Asibananzeleleni labo bantu, sibaxwayise ukuthi abakwenzayo kuyabhidliza.

Asibambaneni bantu bakithi. Ilizwe lakhiwa ngabanikazi ngokuthula langokuthandana ngokwehlukana kwethu.
Makube njalo lakusasa.

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey

This will close in 20 seconds