Uncategorized

UMBONO: Ithemba liseGwayi-Shangani

11 Aug, 2022 - 00:08 0 Views
UMBONO: Ithemba liseGwayi-Shangani Idamu uGwayi-Shangani

uMthunywa

ABAHLALI bakoBulawayo sebehlangene njalo lesikhathi sokusilela kwamanzi kulelidolobho. Akusinto entsha.

Kusukela liqala ukukhula idolobho, osodolobho babesazi ukuthi ukusilela kwamanzi kuzabuyisela muva yonke ingqubekela phambili kuminyaka ezayo. Isisusa sodubo lwamanzi linani lamadamu lapho adonswa khona.

Amadamu athenjiweyo wonke asesabelweni seMatabeleland South, okuyindawo ehlala ihlaselwe yikoma. Amadamu la abalisa Umzingwane, Upper Ncema loLower Ncema, Insiza, Mayfair, Inyankuni leMtshabezi.

Okwamanje, kukhangelelwe ukuthi ikhansili yakoBulawayo imise ukudonswa kwamanzi kudamu le-Upper Ncema mhlaka 14 Ncwabakazi. Lokhu kuza kulandela ukuvalwa njalo kwedamu likaMzingwane ekuqaleni kukaNhlangula.

Upper Ncema dam

Isilinganiso samanzi kumadamu aseleyo, ngokubika kwe-City of Bulawayo, kubikwa singaphansi kwe 50 percent njalo inani leli likhangelelwe ukwehla kunyanga ezilandelayo nxa sekusondele isikhathi sokutshisa.

Amadamu la kuyaziwa ukuthi ayesenela abantu ababehlala kulelidolobho kudala kodwa khathesi ngokukhula kwabantu kudingeka amanye.
Le yiyo indaba esegudwini. Ayasilela amanzi koBulawayo.

Sekufike isikhathi sokuthi abantu abahlala edolobheni lakoBulawayo bathole amanzi kakhansili kanye ngeviki. Akhona amalokitshi afana eMagwegwe, Sizinda laseCowdray Park okubikwa amanzi acina ukuphuma empompini ngoMabasa. Ngokuvela kwesimo samanzi lesi, ikhansili yakoBulawayo ngeviki edluleyo yabika ukuba inengi labantu lizathola amanzi empompini sekuqale isikhathi sezulu, mhlawumbe ngoMpalakazi.

Kodwa yikho konke lokhu, kumele kunanzelelwe ukuthi udubo lwamanzi kumele lube yisifundo esikhulu kuzulu kanye lokhansili ngokwakhe ukuthi kudingwe ezinye indlela zokuvuna amanzi. Akumelanga isimo samanzi lonyaka sedlule esakumnyaka ka-2006 lapho abantu bakoBulawayo ababethwala inkonxa ebusuku bedinga amanzi kulelidolobho.

Akuqaphelwe njalo ukuthi ngendlela ikhansili ephangise ukuvala impompi ezindlini, kungaqhamuka imikhuhlane edalwa yikungahlanzeki kwabantu, ebalisa isihudo.

Impompi

Akuvikelwe lokuthi ukusilela kwamanzi lokhu kungaphazamisi lamabhizimusi ngoba lawo angangena phakathi kwetshe lembokodo.

Sekuyisikhathi sokuthi kuvuselelwe imigodini eNyamandlovu, iqale udonsela amanzi koBulawayo. Kuhle ke ukuthi uHulumende, ngenyanga kaMabasa wazinikela ukuthi aphathise iZimbabwe National Water Authority (Zinwa) nge-$10 million, ukuvuselela izibholane ezilitshumi lanhlanu eNyamandlovu Aquifer, lokulungisisa impompi eEpping Forest. Umsebenzi lo usuqalile. Lezakhamizi zakuWadi 15, ziyafakaza ukuthi sezithola amanzi kuzibholane lezi.

Le yimizamo okumele ithathelwe phezulu, kuncedwe uBulawayo ngoba akula enye indlela.

Ukuze abantu bakoBulawayo bathole amanzi, sekumele kukhangelwe eMatabeleland North. Yikho okwavela umbono wakuqala wokudonsa amanzi emfuleni uZambezi. UHulumende okhokhelwa nguMongameli uEmmerson Mnangagwa uzimisele ekuthini udubo lwamanzi koBulawayo luphele ngokunikela ekuthini idamu leGwayi-Shangani lakhiwe liphele lonyaka.

Ngaphandle kweNyamandlovu, ithemba likudamu leGwayi-Shangani.

idamu uGwayi-Shangani

Idamu leli, omanjinela babika ukuba likusilinganiso esiphezulu kwe-66,2 percent ukuthi liphele ukwakhiwa. UHulumende usethembise ukuba kusiyafika isikhathi sokuna kwezulu, idamu lizabe seligodla amanzi ngokugcweleyo.

Ngalesi sikhathi abahlali bakoBulawayo behlaselwe yikuswela amanzi, abathembele ekuthini lo kungaba ngumnyaka wokucina bephila nzima.

Umthunywa ngeviki edluleyo ufike esabelweni seMatabeleland North, lapho okubonakale udwendwe lwamagonyethi elayitshe impompi, elubhekise edamu leGwayi-Shangani. Impompi lezi yizo ezizadonsela amanzi koBulawayo.

Kungadanisa kakhulu ukuthi phezulu komsebenzi ongaka owenziwa nguHulumende, ikhansili yakoBulawayo ibe ilokhu igoqe izandla, ikutshaya indiva ukuthi ithathe amanyathelo angancedisa kwakhiwe ezinye indawo zokwamukela amanzi.

Kambe abakhokheli bangahlala bekhuluma ngento nye betshintshana amawofisi bengenzi lutho ngohlupho lokuswelakala kwamanzi esibhekane lalo?

Kungasi ukungenela kukaHulumende, ngabe ithemba alikho. Siyakubona ukuthi inkokheli zekhansili yakoBulawayo azila ngitsho icebo. Okwazo yikucatsha ngomunwe. Imbalwa imigodi emitsha egejiweyo emalokitshini, ngaphandle kwaleyo eyagejwa zinhlanganiso ezizimeleyo emalokitshini afana leMakokoba, eLuveve laseMagwegwe.

Okunye okucaphula izakhamizi yikuthi ikhansili iqina ngokuvala impompi, ngakolunye uhlangothi iyakhweza inhlawulo yamanzi.

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey
<div class="survey-button-container" style="margin-left: -104px!important;"><a style="background-color: #da0000; position: fixed; color: #ffffff; transform: translateY(96%); text-decoration: none; padding: 12px 24px; border: none; border-radius: 4px;" href="https://www.surveymonkey.com/r/ZWTC6PG" target="blank">Take Survey</a></div>

This will close in 20 seconds