Uncategorized

UBulawayo lokhu esalele emuva ngenxa yezijeziso zomnotho ezingekho emthethweni

07 Oct, 2021 - 00:10 0 Views
UBulawayo lokhu esalele emuva ngenxa yezijeziso zomnotho ezingekho emthethweni

uMthunywa

YiNtatheli kaMthunywa
INDABA yokutshabalala kwamafekithali   akoBulawayo ayesenza idolobho leli laziwe ngokuthi kukoNtuthu ziyathunqa ngeke kukhulunywe ngayo kungakhulunywanga ngobubi bezijeziso zomnotho ezingekho emthethweni ezifakelwe ilizwe leZimbabwe ezivela emazweni aseNtshonalanga.

Idolobho lakoBulawayo elalilamankampani ephuphumayo, lamhlanje sekwasala ibizo nje. Uhlangothi oluyilo olugxile ekulungisweni kwempahla yilo olwaphambaniseka kakhulu ngenxa yezijeziso zomnotho ezenza amankampani la ehluleka ukusebenza.

Ukusebenza emankampanini amanengi kwama, ngoba esesehluleka ukuthenga impahla edingakalayo ngoba usekelo lwemali olungcono lungasafinyeleleki. Uhlelo lukaHulumende lokwabiwa kutsha komhlabathi olwenziwa ngomnyaka ka2000 yilo olwabangela ukuthi kulethwe izijeziso lezi elizweni leZimbabwe, ikakhulu ngendlela yeZimbabwe Democracy and Economic Recovery Act (ZIDERA) eMelika.

Idolobho elalilamankampani amanengi lamhlanje seliphenduke amanxuwa nanko asemalutshwana amankampani asele esebenza okuzwayo abalisa iUnited Refineries, Archer Clothing, Datlabs kunye le-Arenel kukanti amanengi savalwa kuthi amanye asebenza ngaphansi kokukhangelelweyo.

Izakhiwo ezinengi zilemitshina esifile kukanti amanye savalwa.

Amankampani amakhulu ensimbi, abalisa i F Issels and Sonds, General Beltings, Radiator and Tinning le Hubert Davies sokwasala nje izakhiwo ezinkulu lemitshina esigcwele uthuli kunye lerusi.

Intatheli inanzelele njalo ukuthi isakhiwo senkampani enkulu eyayisenza izitshubo iMerlin Towels layo isikhithika ipenda ngenxa yokuhlala isikhathi eside ingasebenzi.

Osomabhizimusi kunye labahlaziyi bezenhlalo bathe ukudilika kwamankampani akoBulawayo kwabangelwa yizijeziso zomnotho ezingekho emthethweni.

UMgcinisihlalo weMatabeleland Region Zimbabwe National Chamber of Commerce (ZNCC) uMnumzana Golden Muhoni uthe amankampani akoBulawayo abhekane lobunzima ngenxa yezijeziso zomnotho.

“Izijeziso zomnotho kunye lokuwa kwamankampani akoBulawayo kuhlangene. Singumnotho womhlaba wonke lapho abezimali labamukeli bemali abasebenza ngokuzwanana. Nxa selisebenza ngaphansi kwezijeziso zomnotho, kutsho ukuthi ngeke ube usenelisa ukuthola usekelo oluphansi kumankampani omhlaba afana leWorld Bank le IMF,” utsho njalo.

“Loba ungathola umxhasi wemali ofisa ukusiza ngeke avume ngoba ingozi yelizwe iphezulu. Ngaleyondlela lokhu kucina kuphambanisa amankampani afisa ukuvuselelwa.

UMnu Muhoni uthe ilizwe lithola uzibuse amankampani ayexhumene leUnited States le Europe ukuze athole ama-spare parts  lemitshina.

“Ngenxa yezijeziso zenotho lokhu kutsho ukuba amankampani ngeke esenelisa ukuthola imitshina kunye losekelo lwemali ngoba labo abafisa ukusekela baba sengozini yokujeziswa labo, ngesizatho lesi, amankampani ayaphambaniseka ukusebenza kwawo.”

Uthe izijeziso lezi zaphinda njalo zaphambanisa amankampani abehambisa impahla zawo emkambo yase Europe.

“Ezinye impahla zethi bezihanjiswa emkambo yakwamanye amazwe ngudlu. Isibonelo amadayimani embiwa kuleli besingenelisi ukuwathengisa kuma-open markets ngenxa yezijeziso lezi. Lobu ngobunye ububi bezijeziso lezi, ngoba nxa usehluleka ukuzihambela emkambo kutsho ukuthi kumele udinge ummeli ongayakuthengisela,” kutsho uMuhoni.

Omunye umhlaziyi wezenotho, uMnumzana Reginald Shoko uthe intengo yokwenza ibhizimusi eZimbabwe isiphezulu ngenxa yezijeziso zomnotho.

“Intengo yokwenza ibhizimusi eZimbabwe isiphezulu kakhulu ngenxa yezijeziso zenotho. Lokhu kubangelwa yikuthi izijeziso zomnotho zenza ukuthengiselana kube nzima. Sikhuluma nje, kulamankampani ambalwa akoBulawayo alemali zawo ezibanjiweyo kwamanye amazwe njalo lokhu bezama ukukhulumisana ukuze abhadalwe.

ISouthern African Development Community (SADC) layo igcizelela ukuba izijeziso zomnotho ezifakelwe ilizwe leZimbabwe, zilimaza amazwe onke asemhlubulweni oseNingizimu ye Afrika, yikho nje umfelandawonye wozomnotho i-Economic Bloc mhlaka 25 Mfumfu ngomnyaka ka2019 yabambana yavumelana ukuthi ikhulume ngazwi linye ukuze kususwe izijeziso zomnotho elizweni leZimbabwe.

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey
<div class="survey-button-container" style="margin-left: -104px!important;"><a style="background-color: #da0000; position: fixed; color: #ffffff; transform: translateY(96%); text-decoration: none; padding: 12px 24px; border: none; border-radius: 4px;" href="https://www.surveymonkey.com/r/ZWTC6PG" target="blank">Take Survey</a></div>

This will close in 20 seconds