SIGIYA NGOLUDALA: Yayilwiswa njani indlala endulo?

22 Sep, 2016 - 14:09 0 Views
SIGIYA NGOLUDALA: Yayilwiswa njani indlala endulo?

uMthunywa

Cornelius Luphahla
ANGITHI isizwe sakoMthwakazi besivele siqiniswa yiziphunzi ezithile njalo bekulemithanathana ethile eyayisenziwa ngesikhathi kungakalinywa lalapho sokulinywa. Ukuvutshelwa kwenhlanyelo ngokunye kwakhona okwakusenziwa njalo kukhanya kusaselomthonselanyana wakho lakulezinsuku.

Ekuvutshelweni lapha akudingi nyanga kakhulu kodwa kudinga umuntu okwaziyo nje ukuthi kwenziwani. Ukuvubela lokhu kwenzelwa ukuthi kuqinise inhlanyelo kuthi lanxa izulu lingakanani amabele akho angatshi masinya. Abanye njalo bathi bengavubela inhlanyelo yabo noma kulomuntu olemvubela embi ethatha amabele abanye, awakhe ngeke awathathe.

Njengoba nje sokusentwasa abadala emakhaya sebeqalile ukungena iganga bedinga iziphunzi zokuthama amasimu abo ukuze angadeleleki. Angithi bangena iganga ngalesisikhathi ngoba izihlahla ziyabe seziqalile ukununkula. Lapha-ke kuthathwa lezo eziqala ukununkula ezifana labomfumfu kanye lezinye engingeke ngazibalisa. Kwenziwa nje ngenxa yokuthi zibamba kakhulu amanzi okuyikho okuzenza lamabele abambe amanzi.

Iziphunzi lezi ziyabe zingaphelelanga phela nxa ungazange wathi qwa kancane amanzi ezulu lensewula. Yiwo-ke angaswelakaliyo emvubeleni yenhlanyelo. Yiwo njalo enelisa ukuhlanganisa izihlahla lezi ukuze zingaze zalwa phela funa zitshise amabele. Angithi nje izihlahla zonke zihlanganiswa lizulu okuyilo eliziphilisayo. Kunjalo lanxa kuvutshelwa inhlanyelo.

Abanye babethi nxa sebenanzelela ukuthi imvubela yabo sibuthakathaka siye yakhulelwa ngeyabanye baqonde kumawosana lakuzangoma. Iwosana angithi yiyo phela ethi nxa igida kufome amanzi. Uhlaka lwayo lwaluthi nxa sokunje luwakhe amanzi la luzamupha-ke umnikazi nxa abadala sebethule. Yiwo-ke amanzi la abathama ngawo inhlanyelo behlanganise lezinye iziphunzi ezithile. Inhlanyelo evutshelwe ngamanzi la noma izulu lilincane njani kayitshi ihlala iluhlaza sasihlahla somnhlonhlo. Laba-ke abadinga imvubelo kumawosana balanda khona ukuthi amabele akhona kawatshi.

Kukhona njalo abathi nxa bevubela inhlanyelo uzwe kuthiwa uhambe wayawemba enzikini yolwandle olugubha amaze. Laba-ke kabathintwa ngoba nxa kukhona ogangela abanye emasimini engavela ayekuthi fuqaqa emasimini abo uyabe ezithezele olulenkume. Kuyathi noma nje izulu likhona awakhe azaphephuka nje aqonde elwandle.

Uthole kuthiwa ubelime indima ezedlula itshumi kodwa wavuna inqola eyodwa. Injalo eyinye imvubela phela kayifuni kuthintwa muntu.

Abanye babethi bengavubela inhlanyelo umuntu engabuya ezama ukuzoganga emasimini abanye antule atholakale ebhoda emasimini engasaboni lokuthi ungene ngaphi. Onjalo nxa umnikazi wensimu emthola uhle abone ukuthi ngempela ubiye wavitsha emasimini akhe. Lapha akudingi kubuzwa ukuthi otholakale lapha ngumkhunkuli kodwa babekutshaye indiva kungaze kwaduma ngoba besazi ukuthi bengazithezela olulenkume imvubela le icine iphela amandla.

Angithi nje lakulezinsuku lokhe kusenzakala ukuthi umuntu atholakale ebhoda insimu yonke ethi isango kaliboni khonapho edlula phambili kwalo. Lokhu kuyenzakala kungakhathalekile ukuthi kusebusika kumbe kusehlobo. Abanye phela bahle balungise amasimu kuthi nxa izulu selisewula bavubele inhlanyelo. Laba abalungisa amasimu yibo-ke ebusika abaphosela ingcino.

Ingcino phela bathi ungavela uyiphosele ensimini akulalutho ozaluvuna ngoba iyamunya amanzi kutshe amabele kube nzima. Yikho-ke izigangi zisebenzisa yona ukuthi zikutshisele amabele akho ukuze uhambe kizo susiyathenga nxa indlala isikuhlasele. Noma kunjalo nxa umuntu elungise insimu yakhe ngeke uyiphosele ingcino le ngoba iyamana yalele esandleni ulahleke aze akuthole.

Abanye babehle bavubele inhlanyelo yabo behlanganise lengcino ukuze lanxa kungabakhona isigangi esizophosela ingcino emasimini ingaze yatshisa amabele. Ekuvubeleni lapha abanye babehle balungise ngitsho lokuthi ubudli bungahlaseli izilimo zabo. Ekulungiseni lapha kudinga izalukazi esezingasayi ngitsho lemazibukweni.

Nxa insimu ilungisiwe inyoni zithi nxa zingena emasimini inyawo zihle zigobe zehluleke ngitsho lokuhlala phezulu kwenyawuthi kumbe emabeleni. Inkawu kanye lengulube lazo zisuka zehluleke ukungena emasimini kumbe zingananzeleli lokuthi kulamasimu. Yikho-ke okwakusenza ukuthi abalimi bengahlaselwa yindlala endulo.

Share This:

Sponsored Links