Selidumela emansumpeni — siyagqiba

30 Nov, 2023 - 00:11 0 Views
Selidumela emansumpeni — siyagqiba

uMthunywa

Sikumbuzo Dabengwa

SesiPHANGE safika isikhathi lapho sesikhangelele ukugqiba imisebenzi yethu ngemva kokuloba imihloliso yokuphetha ibanga elisemqoka eliyilo eliphawula ukuba siyaphambili kumbe sikhokha umoya sithathisise kuhle.

Kwabanye ukugqiba ibanga elithile kuyisikhathi esihle sokuhlola kuhle izindlela abangazithatha beqhubekela phambili lalezi ezidingakalayo nxa kuthe kwakhutheka ugatsha. Impilo iyaqhubeka kukho konke kokubili ngoba abadala besiqinisa besithi “Akulahlwa mbeleko ngokufelwa.”

Lapha sikhangele ukuba bakhona abathe beloba imihloliso bephakathi komumo ongamuhle ekubhaleni okhokhelele ukukhathazeka lokuhlukumezeka ekuphileni, okuyikho okubangele impumela engemihle kumfundi. Kukanti bakhona njalo abazifaka ebunzimeni ngokukhetha umumo oletha impumela enzima kuye umfundi.

Asikhangeleni abafundi abalandelayo lomumo abaphakathi kwawo siphendule imibuzo.

a)    Ungumfundi osegqiba izifundo zakhe emva kokusebenza gadalala. Ubungalali ebusuku. Ababalisi esikolo bebehleli bexhasana lani. Ubusebenza ngokuzikhandla ekuphenyeni konke mayelana lezifundo zakho. Sibi sabazali bakho basebenze gadalala ukuba uthole ukuvivinywa ungekhaya. Yiyiphi inkulumo ekulungeleyo njengomfundi osaqhubeka lempilo?

i) Izifundo zakho zibukeka zingaba lempumela enhle, kambe uhlose ukuqhubeka usenzani ekuphileni?
ii) Kambe umfundi osebenza njengawe angalukhutha ugatsha na? Ngiyala.
iii) Abafundi abasebenza kanzima kangaka bajayele ukugwenxwa yizilingo ezincinyane.
Inkulumo yinye ngayinye ingaletha imizwa bani kumfundi lo oseqeda ibanga elithile ekufundeni?

b) Ungumfundi obehlalele imihloliso yokuphetha isigaba kodwa waba lobunzima bokugulelwa ngumzali usasekubhaleni. Inkulumo elandelayo ingakuphatha njani ekuphileni kwakho.
i) Isimo obhekane laso sinzima mngane kodwa qina kuzolunga konke ngekhaya.
ii) Esikolo kuyabuywa nxa umuntu egulelwa kanje?
iii) Okunye singathi umuntu uyagulelwa kanti ngamanga aluhlaza tshoko.
Inkulumo yinye ngayinye iveza similo bani ngalo okhulumayo?

c) Ubungumfundi obekhathaza ababalisi esikolo. Izenzo zakho bezingezilokuxega kwesimilo. Imisebenzi ubungelandaba lokuyenza ngenxa yokuthatheka ngabangane abangena ekunatheni lekubhemeni okudakayo. Ukubhala imihloliso yikwenza nje kodwa akuthembisi ukuba ungadobha okukodwa. Inkulumo kambalisi lomakhelwane wakho elandelayo ingakuphatha njani?
i) “Ungabona umntanakho eziphatha ngaloluhlobo, yazi ukuba awuzalanga wabola amathumbu,” kutsho umakhelwane.
ii) “Lafa elihle, kambe ngumntakaNdlovu lo owenzenje? Angiboni ukuba uyise khonale eGoli uyazi ngakwenzayo. Kuzamele simncwebe indlebe aqondise umfana,” kutsho umbalisi.

Isimo semihloliso sidinga ukuhlolisiswa laso. Kodwa silethemba ngoba abadala bethi akugobo lingeqondiswe. Konke kuyalunga.

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey
<div class="survey-button-container" style="margin-left: -104px!important;"><a style="background-color: #da0000; position: fixed; color: #ffffff; transform: translateY(96%); text-decoration: none; padding: 12px 24px; border: none; border-radius: 4px;" href="https://www.surveymonkey.com/r/ZWTC6PG" target="blank">Take Survey</a></div>

This will close in 20 seconds