Uncategorized

Phos’ elakho: Sifikile iKhisimusi lezayo

21 Dec, 2017 - 01:12 0 Views

uMthunywa

Silo Cornelius Luphahla
MTHWAKAZI omuhle ondlela zimhlophe ngilethemba lokuthi sonke siyazi ukuthi abadala babengasomi mhla bethi ikusasa kalaziwa. Ngokunjalo lapha ngichaza ukuthi akwaziwa okuza leKhisimusi le njengoba bethi elikaMdali kalikhulumi.

Kunjalo-ke, usuku lweKhisimusi lolu luyafana lezinye insuku. Yebo kambe umahluko kungaba yikuthi abantu abanengi bayaluthakazelela usuku lolu njalo likhefu okuvame ukuthi izihlobo labangane bahlangane njengoba nje ziyabe ziphumula. Injalo impilo, abake babonana bayaphinda njalo.

Khumbula ukuthi kubalulekile ukujabula kodwa akwaze kwakuhle ukuthi usane luthabe luze ludabule imbeleko ngoba kusasa lungaswela ozalubhabhula. Lapha-ke ngijonge ukuchaza ukuthi kubalulekile ukuthi singakhaseli eziko loba nje sizajabula ngoba phela singangena engozini.

Inengi labantu livame ukuphela ngalezinsuku zeKhisimusi ngoba phela lisuke lathaba ladlulisa amalawulo.

Nganginanzelele ukuthi intsha isuka ithole ithuba lokuzithokozisa ngalolusuku lweKhisimusi uthole abanye sebelele emgwaqweni bedakwe bengasazazi. Abanye bakhona ikakhulu amantombazana badlovwa ngabantu bengazi ukuthi ngobani ngoba bedakwe kakhulu.

Kusenjalo abanye bazithwala ngalolusuku kodwa isimanga yikuthi bacina bengazi ukuthi izisu lezi ngezabobani njengoba bayabe bedakiwe. Bakhona njalo abafela ebubini lobu ngoba sebedakwe kakhulu bacine begwazwa ngabanye bebabulala.

Ngalokhu-ke bakaMalandela kwakube kuhle ukuthi sijabule kodwa phela kufanele sazi ukuthi ngalesisikhathi ububi bonke yikho obenzakala khona. Bakhona nje abahambayo khathesi kodwa bengazi ukuthi basongelwa ngabantu abanengi abafuna ukubajuqa ngosuku lweKhisimusi.

Phela abanye ngalolusuku bazabe bejonge ukujabula kuthi abanye ngabajonge ukuchitha igazi. Phela izigelekeqe labalungileyo kuzabe kuhlangene ngalolusuku ngakho akwaze kwaphetha ngobuhle nxa kunjalo.

Kubazali ngithi bambani abantwabenu funa behlelwe yizilingo ngoba zinengi izilwane ezizingela abatsha ngalelikhefu. Yebo kambe kubalulekile ukuthi abantwana labo bathokoze kodwa nanzelela ukuthi kuhle ukuba bajabule kungaze kwatshona ilanga. Angithi ukutshona kwetshona kwelanga kuza lobunyama njalo umnyama uza lobubi.

Ububi lobu kungaba yikho ukufa komntwana ngoba phela engawujwayelanga umnyama lobubi bawo. Angithi banengi abantwana abaphelelwa zimpilo zabo ngalolusuku kuthi abanye bahle bahlaselwe yingculazi ngoba izigangi zimana zibatholele khonapho zibadakise baphethe ngezinyembezi.

Mthwakazi omuhle kasisebenzeni ngobuhle, ukuzwelana kanye lesihelo singaze sachitha igazi ngensuku zenjabulo.

Abanye basuka benze lokhu bebuswa nguMagwebu ngakho kuqakathekile ukuthi labo abanathayo banathe ngonanzelelo.

Ngiyazi ukuthi ngosuku olulandela iKhisimusi inengi lizavuka lisezandleni zabomthetho selizisola. Yebo phela kuyabe kungasela ncedo ngoba engachitheka kawaze abutheka. Ziphatheni ngobuqotho bakaMthwakazi, lijabule libhekile.

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey

This will close in 20 seconds