uMthunywa
Ncekwenhle Ncube
ABADALA bathi, ‘‘indoda yindoda ngesibaya sayo” kodwa emzini omkhulu weGwanda kuzathiwani? Kuzasala amadojelana nanko phela izibaya ziyavalwa ngesitimela esibulala njalo nje inkomo zezakhamizi.
Izakhamizi zeGwanda ikakhulu lezi ezakhele duze lesipolweni sesitimela zikhala ezimathonsi ngesitimela esibulala njalo nje izifuyo zazo kungabi ndaba zalutho.
Iphephandaba lixhumane lomvidiko uMnumzana Collen Moyo oveze ukuthi isitimela sesibaqedele inkomo.
“Izibaya ziyavalwa sibili nxa uthe waba lomnyama. Akusikho ukuthi izifuyo zitshaywa ngenhloso kodwa kungenxa yokuthi amadlelo yiwo aseduze lesipolo lomgwaqo.
“Okunye okubangela ukuthi zitshaywe yikuthi akulacingo oluvimba izifuyo ukuthi zingafiki kule indawo,” kuchaza uMnu Moyo
Intatheli ibikelwe ukuthi ucingo lokhe lwakhitshwa ngesikhathi sempi.
Imizamo yenziwa yizakhamizi ukucela kunkokheli zelizwe lezomdabu ukulungisisa udaba lolu kodwa akukenziwa lutho.
Ithemba lokulungiselwa ucingo like labakhona lonyaka ngemva kokuthi abakhangela ngezemigwaqo bethembise ukufaka ucingo lokubiya umgwaqo wabo.
UMnumzana Themba Nkomazana oyisakhamuzi seNyandeni uthe obabhemi bakhe labo batshaywa baphela du emgwaqweni lasesipolweni.
“Ungezwa isitimela sitshaya iwuta kakhulu uhle wazi ukuthi sesiwonile kuphela.
Mina ngaphelelwa ngobabhemi bami esipolweni lemgwaqweni,” kutsho uMnu Nkomazana.
“Okunye okwenza kubenzima ukuthi silwisane lohlupho lolu yikuthi utshani bugcwele kakhulu duzane lomgwaqo wezimota lesipolweni.
Kungakho nje inkomo zigijimela kuleyo ndawo ukuyadinga ukudla,” kuphetha uMnu Nkomazana.