Uncategorized

Isigqi somdladla: ISIDWABU SAMATSHUMI AYISITHUPHA LANYE: Umganu wezenge

09 May, 2019 - 00:05 0 Views
Isigqi somdladla: ISIDWABU SAMATSHUMI AYISITHUPHA LANYE: Umganu wezenge

uMthunywa

Trevor Mhlanga

KUHLE ukunanzelela okuqakathekileyo phakathi kwempilo lokuphakama. Lokhu kuzwisiseka kabanzi nxa sikhangela izitsha zokudlela, imiganu.

Kulomunye umganu okuthi nxa kulabantu bemzini uyafihlwa, kawubekwa egcekeni, kawunanzwa, kawukhunjulwa; kubekwa eyebumba leyamangilazi, leyethambo, efayo kuphela etafuleni.

Leyi miganu ebonakala ebantwini ngobucwazicwazi, egcinwa ngonanzelelo njalo ehlala ibukiswe lapho okufika khona amehlo kazulu kodwa izandla zika wonke wonke zingavunyelwa.

Okusuke kukhathaze ngalimiganu emihle yikuthi ayilutho ukufa, kugcwalisa amazwi abadala athi “Isitsha esihle kasidleli.” Owezenge uyahlala iminyaka leminyaka, uchachambe kodwa ungafi, ungabhoboka uyanuselwa, kuze kuthi lapho usugugile usetshenziswe ukudlela izinja kumbe omangoye bekhaya kodwa kawulahlwa kalulana nje!

Kuya kufike ukuthi nxa ubona osowenu sebengathi baphumelele kulawe uzwe ubuhlungu. Lapho ubabona endaweni eziphakemeyo behamba ngezifuba eziphakanyisiweyo.

Kuthi ulokhe usakukhangele lokhu, kufike umcabango wokuthi, okuqakathekileyo yimpilo! Ukutshaye indiva lenhliziyo iqande njengamakhala enja ngokubona osowenu kubahambela, kuwe kusala.

Iqiniso yikuthi, lokho oyikho  kuyakwenza ube la okhona manje. Nxa uzifake ekubeni ngumganu wezenge kubonakala ngokuthi uhlale ungodingakalayo sonke isikhathi ukuba wenze ubuthanathana, lalokhu lalokhuya okungatsho lutho, ngoba kusazakala ukuthi uyasimela isikhathi esinzima. 

Akumangalisi-ke ukuhlangana lomganu wezenge uzincoma kweminye imiganu, ubona sengazathi uqakathekile ngoba uhlala usezandleni zabantu, ungazi ukuthi nxa sokudliwa okuqakathekileyo, sokulabantu abaphakemeyo kawunanzwa.

Esikhathini esinengi kayisetshenziswa imiganu efayo, idingeka kuphela sekudliwa izilolo, emva kwesikhathi esithe thuthu ingasebenzi.

Leyi miganu lanxa igeziswa ibanjwa ngasebekhulile abazi ukuyiphatha ngendlela, kodwa lokhu akwenqabeli ukuba ife.

Kuyenzakala ukuthi umganu uhlezi kubi etafuleni uthintwe kancane nje bese usithi phaha phansi! Lokhu kubangela ukuthi limiganu ihlale ingeyokubukiswa zwi, kodwa ingasetshenziswa. Bakhona abantu abanjalo, ababuthakathaka, abathi bangavele bangene esikhathini esinzima kuhle kube yikuphela kwabo. 

Izikhathi ezinzima ziyasifikela sonke, zisihlole. Kulabantu-ke asebezifake esimeni sokuthi vele bona kabadalelwanga ukudla luklubhu.

Laba bantu bahambela phezulu kukho konke abakwenzayo, futhi kabatholakali lapho okuxokozela khona. Yindlela abaziphatha ngayo eyenza bafaniswe lemiganu efayo.

Okwenza kube lula ukuba babe sengozini yokuphelelwa yimpilo masinya yikuthi balakho abangakufela, yikho lokhu okwenza baqakatheke.

Abanye njalo bayizitsha eziqinileyo, ngaze kubenzima njani bayawumela umsindo. Bahlala belungele ukusebenza, lokusetshenziswa, kabaphakami okuyangaphi kodwa kaba lula ukungena engozini. Nansi-ke indaba, zikhethele oyikho, umganu ofayo kumbe umganu wezenge?

Thintana loTrevor Mhlanga kunombolo zikamakhal’ ekhukhwini ezithi: +263775523605 kumbe kumakheli omqhafazo la: [email protected]; Facebook: Trevor Mhlanga; Twitter: @MhlangaTrev

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey
<div class="survey-button-container" style="margin-left: -104px!important;"><a style="background-color: #da0000; position: fixed; color: #ffffff; transform: translateY(96%); text-decoration: none; padding: 12px 24px; border: none; border-radius: 4px;" href="https://www.surveymonkey.com/r/ZWTC6PG" target="blank">Take Survey</a></div>

This will close in 20 seconds