Uncategorized

Isigqi somdladla. . .Isidwabu samatshumi amathathu lanhlanu: Ngena ngombendeni

01 Nov, 2018 - 00:11 0 Views
Isigqi somdladla. . .Isidwabu samatshumi amathathu lanhlanu: Ngena ngombendeni

uMthunywa

AmaNguni kwakuyisihlabathi solwandle eZansi, esidikidikini seNatali; kungakabi khona indoda eyayinyathela ilahle libhebha licime.

“UTshaka ka tshayeki” babeyibiza njalo; indoda eyayikhwaza kucatshe izilwane, ikhulume kuthuthumele iziqhwaga ngoba ingungqondongqondo wempi.

Kwafa izinkulungwane ngomkhonto webutho likaTshaka, abasilayo babesidla phansi bathi chithi saka kwamanye amazwe, ngitsho loMzilawegazi kaMatshobane laye watheleka elubhekise ngaphetsheya kukaLimpompo, esiyadibana leqhawekazi uNyamazana.

Ngubani owayengathi nkwe kuTshaka? Lindoda kwakungathi yavele yazalwa ithwele umkhonto wayo omfitshane ngabomo, yanceliswa igazi, yathunqiselwa ihawu, yabuya yatatshwa ngezikhali.

Ngolunye usuku lapho iNkosi yethu uJesu Khristu ifundisa amaxuku yafanisa amakholwa letswayi, umbuzo owama emphinjeni ngalolosuku ngowokuthi: “ . . . uma itswayi seliduma lisizani ngaphandle kokuthi liphoswe endleleni linyathelwe ngabantu?”

Okungadumaza itswayi kunengi njalo kwehlukene, kodwa kuya ngomhlobo wetswayi.

Omunye umhlobo udunyazwa yikulunguza elangeni okwebanga elingatsholutho, omunye njalo ulenkani yetshongololo, nxa uvele ujonge ukulidunga kuba sengazathi utshaya idwala ngempama.

Yimvelo yoluntu ukugcona lokhu lalokhuya, uphe izaba, kube ngamazwi “ . . . ngenziwa yikuthi . . .” Kanje ukuthi lokuthi kuthe kuqeda ukukuphazamisela obekungaphutsha kuhle wasusenzani?

UTshaka kafisanga ukuthatha, loba ukuba lenzalo, kuphela ukuba lodumo lwempi, wayesidla impi, aphefumule yona.

Ngodlame wakusengela kubutho lakhe lakusizwe sonke sakwaZulu ukuba impilo lenhlalo kulawulwe yimpi.

Ijaha lalingavunyelwa ukuthatha lingavezanga ubuqhawe ngokuza lomkhonto ogave igazi.

Inotho lemuli enkulu kwakuyimbasela yokunqoba izizwe ezinengi. Ngitsho lamaphupho abantukazana aye ngawokucabanga ngokuhlasela kulesiya isizwe.

Indlela eyakhothama ngayo inkosi ayimangalisanga muntu, ngoba ophila ngomkhonto ufa ngawo, kodwa lanxa esekhotheme ubuqhawe bakhe bungelinganiswe muntu kuzwekazi leAfrika lamanje.

Inhliziyo iqakathekile kulezitho zonke zomzimba ngoba selokho wazalwayo ayikaze iphumule.

Ekujuleni kwenhliziyo kulombendeni lapho-ke kusenzikini emnkantshweni wegazi eliphethe impilo yomuntu.

Nxa njenge tswayi lezwe ungafuni ukudunyazwa yiloba yini odibana layo, nxa udinga impumelelo engangoTshaka kumele uzinikele kulokhu okwenzayo.

Ungenzi ngezandla ezixegayo kumbe ungqondo mbili, imisipha lamandla onke omzimba akugxile kulokhu okwenzayo.

Ungavumi imisindo esemaceleni loba yimpazamo bani ikumise ekuqhubekeni phambili ngalokhu okhangelele ukukugcwalisa.

Lanxa impi ingekhangelwe njengento enhle, thatha isifundo kuTshaka, ukuze ube litswayi elingedumazeke, kulokhu okwenzayo ungangeni ngenhliziyo nje kuphela, ngena ngombendeni!

Thintana loTrevor Mhlanga kunombolozikamakhal’ ekhukhwiniezithi: +263775523605
Kumbe kumakheli omqhafazo la: [email protected]; Facebook: Trevor Mhlanga; Twitter: @MhlangaTrev

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey

This will close in 20 seconds