GIYA MTHWAKAZI: IQOQO LEZINKONDLO…Ugwalo ludindwe yi Longman Zimbabwe

06 Jan, 2022 - 00:01 0 Views
GIYA MTHWAKAZI: IQOQO LEZINKONDLO…Ugwalo ludindwe yi Longman Zimbabwe

uMthunywa

Indikimba – Ezenkolo
Imbongi nguDoris Dube
Isihloko senkondlo – Dlozi bani lel’ elami?

Isihloko sendikimba yal’inkondlo esiyiphetheyo lamhla siyazichaza ukuthi ngezenkolo. Ngezenkolelo zona ezitshengisa inkolo zabantu.

Bakhonzani abantu? Bakhonza amadlozi kumbe uMdali, uMvelinqangi, uNkulunkulu kumbe ngithi uJehova? Asikunanzeleleni ukuthi uNkulunkulu ubizwa ngamabizo amanengi kodwa yena emunye zwi.

Imbongi uDoris Dube uqala inkondlo yakhe ngombuzo othi, Dlozi bani leli elakhe? Kaliqedisisi elakhe idlozi ngezizatho ezithile.

Ekuqaleni kwale inkondlo imbongi isikhumbuza ukuthi sonke siyakwazi ukuthi idlozi liyazikhethela. Kodwa imbongi isisithi lanxa kunjalo kodwa lokhu ekubona lamhla kuyisimanga ngoba lokhu osuhlangana lamanzi, amanzi, ubusuku.

Amanzi la akhuluma ngawo kasimanzi la esiwajayeleyo esigeza ngawo kumbe esiwanathayo.

Lobusuku labo akhuluma ngabo kasibo busuku lobu esibaziyo. Amanzi utsho abantwana, ontanga abangakakhuli. Lobusuku ugcizelela ukuthi labo bantu akhuluma ngabo ngabantu abatsha, abantwana abantu okuthi kudala kusadliwa ngoludala babengezwakali bekhuluma ngokuthi balamadlozi.

Ngamabala athi amanzi lobusuku ungakethisile esitsho labo bantu abatsha abangamelanga bezwakale bekhuluma ngokuthi balamadlozi.

Iyakumangala lokhu imbongi okwenzakala lamhlanje. Kuyamangalisa ukuthi abantwana abancane ababiza ngelensane ethi, “Insn’ezinuk’uchag’emakhaleni/Sezigaxe zaphelela/Izandla lezi zisindwa ngamathusi lobuhlalu.”

Imbongi ithi intsha le isitholakala igaxe amayika obudlozi kanye lamathusi lobuhlalu ezandleni lapha. Ngombono wembongi bekungenzakali lokhu ngensuku zezolo ezendulo. Usuthi lanxa uselula isandla uthi uyabaxhawula labontanga bafinyeze ezabo izandla zokuxhawula.

Imbongi ithi uzwa lezo ngane zithi, “Mina sengilabadala kangisaxhawuli!” Lo ngumkhuba wesiNtu othi abantu abalabadala amadlozi abahambi bexhawulana labantu. Imbongi iyaphambili ithi idlozi liyanqinekelwa siyakwazi.

Nxa lingasanqinekelwanga kuthiwa liphenduka libe lidlozi lolaka elidl’ekhaya, likuhlanekele likutshaye ngoswazi olubuhlungu. Nxa imbongi isithi idlozi lidl’ekhaya kutsho ukuthi liyabeselizondile lilolaka selibulala abantu bakhonapha ekhaya okulomuntu olalo.

Imbongi iyasikhumbuza ukuthi amadlozi alokudla kwawo. Ayaphakelwa abongwe ngakho lokho kudla. Kodwa imbongi ithi lelo elayo selilihaga elinganani. Lapha imbongi elayo idlozi seliyisidli esikhulu ngoba ihaga ngumuntu odla kakhulu.

Kukhanya iyalicunukela elayo idlozi imbongi ngoba selithanda ukuhlala lifukutha okutsho ukuthi selithanda ukuhlala lisidla. Seledlule leli dlozi lembongi ngoba ithi lifukuthe lize lidle lokungadliwayo.

Seledlule leli dlozi lembongi ngoba kuthiwa seliginye laze laginya lokuzilayo. Lehlise langotshwala bezimbodlela lona kumele lehlise ngotshwala besiNtu. Liyiqedise bafundi.

Share This:

Sponsored Links