Uncategorized

Phos’ elakho: Ephandela enye ngumntanayo

23 Nov, 2017 - 02:11 0 Views

uMthunywa

NGANGIZWE abadala bethi izandla ziyagezana kuthi ugwalo olungcwele luthi umuntu udla izithukuthuku zakhe, okusobala ukuthi olezandla ezingela msipha isizwe sakoNdlala siyamgedlisa amazinyo.

Kunjalo phela kayaze yakhonkotha iphethe ithambo okusobala ukuthi ekhonkothayo ingabe ibuswa yikuswela okuya ethunjini. Qaphela ukuthi kulezinsuku inengi seliqalisile ukuphatha amajogwe luyakhala ukhwelo ekuseni, ukhale umchilo kube nzima. Noma kunjalo bakhona oZibhincamakhasana ababuswa yibuthongo kukanti ubuthongo abulamhwabha. Ngitsho ngoba abanjalo kwakuthi ngezikhathi zikahololo bazithuthe bayezethula koNazibanibanyana kungabi besenzela ukuthola okuyiziqwana okumbalwa.

Laba ke abanjalo umangoye wakuleloguma umbona ngomsila ngoba phela uyabe utshile ungasela latshoba. Kambe ungekela njani ukutsha njengoba umangoye lo uyabe ezilalela ethuthwini. Injalo impilo bakaMalandela, kayikho ephandela eyinye kungasimntanayo.

Ungalibali ukuthi kwakuthi nxa kuyisikhathi sokulima amavilandini alubhekise emadolobheni kuthi ngesikhathi sekwindla aphenduke emakhaya. Lapho ke izavuthwa indlela eya komakhelwane olimileyo kuyiwa dingwa amakhomane labondumba.

Njengoba nje oMandulo kabaze bahlayaza ngakho kusobala ukuthi mhla besungula amazwi athi udiwo lufuze imbiza, kuyazicace nje ukuthi bayitsha ekhaleni. Ngokunjalo kusoba ukuthi izizalwane zakoVila yikho zingapheli kuleli ngoba ziyabe zimunyele emdenini wakwabo. Angithi nje inkunzi emnya iyona amathole okuveza ukuthi ufuzo kalwaze lwaphela.

Khumbula ukuthi noma kunjalo ufuzo lolu luyesuleka kusiya ngokuthi umninilo uyalwamukela kumbe cha.

Ngokunjalo bakaMalandela aze kwajabulisa ukutho umdeni wonke waziwe ngendlala ngoba usuka ukhangelelwe emanzini nguzulu.

Yebo kambe iminwe kayilingani phandle lapha njalo banengi abantu abaswela okokulimisa kodwa phela ongakhaliyo ufe embelekweni njalo elihle ngelikhala ligijima. Kambe ngubani owake wadla isikuba impuphu ikhona? Ngalokhu ke kubalulekile bakaMalandela ukuthi lixhotshwe libhekile kulokuthi lale ngokucimeza.

Angithi nje emakhaya unembeza usasekhona sibili ebantwini okokuthi noma ungelankomo zokulimisa kwakulimiswane. Isimanga yikuthi abanye abantu kabaze bakuthanda lokhu ngoba besesaba ukuthi kuzafanela beluse inkomo kumbe bazinathise mxa kuyisikhathi sebusika. Yibo ke ubuvila bonobu obubulalisa abantu ngendlala.

Kambe ngubani ongakulimela nje minyaka yonke wena usehluleka ngitsho lokumncedisa noma ngani?

Mthwakazi omuhle ondlela zimhlophe kwakube kuhle ukuthi indlala ihlasele umuntu ngenxa yokuswelakala kwezulu kumbe ukuna kwalo kakhulu hatshi ngenxa yobuvila. Phela kakho okujabulelayo ukuthi ancedise ivila ngoba lingumzenzisi. Ngokunjalo okhutheleyo uzadla izithukuthuku zakhe kuthi ivila lidle inqweqwe zomlomo.

Ngithemba sengitshaye kwenela bakwethu sokusele ukuthi liyihlakule indima le lize liyekuthi ngqe emaphethelweni ayo ukuze lilungisele abantwabenu ikusasa elihle.

 

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey
<div class="survey-button-container" style="margin-left: -104px!important;"><a style="background-color: #da0000; position: fixed; color: #ffffff; transform: translateY(96%); text-decoration: none; padding: 12px 24px; border: none; border-radius: 4px;" href="https://www.surveymonkey.com/r/ZWTC6PG" target="blank">Take Survey</a></div>

This will close in 20 seconds