WATSHA TSOTSI: IMithetho yezemvelo!

01 Mar, 2018 - 00:03 0 Views

uMthunywa

SIPHETHE indatshana yethu edluleyo ngokuthembisana ukuqhubeka ngemithetho elawula izindaba zezinyamazana zasendle oweParks and Wild Life Act (PWLA) kunye lolawula ezenhlabathi lenye imvelo enjalo oweEnvironmental Management Agency (Ema). Yikho lapho esiqalisela khona lamuhla.

Umthetho wePWLA ujonge ukulondoloza izinyamazana lenhlanyelo yonke, okwasendle. Lokhu kutsho ukuba akukho lapho ongabulala khona izinyamazana kumbe ukutshabalalisa ezemvelo mahlayana wekele ukubotshwa. Sikhuluma kunje nje, uBusani Ncube wakoSingazi Ncube esigabeni seLubizi, eTsholotsho, kabuquthi ebalekela icala lokuzingela ngokungekho emthethweni alidala eHwange National Park le eqalisela khona emangweni weTsholotsho adabule imimango aze ayefika eFolosi — inkulu lindawo bakwethu!

Ukuzingela khona sokuvele sokungani licala ngokwalo lanxa-nje kuvunyezwa ngokusemthethweni. Phela ungabe uzingela ngezinja, ngenduku, ngemjibila, ngemikhonto, ngemibhobho, ngemitshoko kumbe ngani, nxa ukwenza ungela cence kumbe imvumo (permit) yokuqhuba lowomsebenzi, udala icala. Abanye ngasebesebenzisa itshefu yesayinethi (cyanide). Le-ke yona ivele ilicala ngokwayo ayilamvumo elayo!

Otholakala elontswebe, umvundla, undlegu, inyoni, ezinye nje izinyamazana zasendle lezinyoni, inyoka, izikhumba kumbe inyama yalezo zinyamazana, uyabe ephethe ubufakazi obuqotho becala lokwephula umthetho we PWLA, qaphelani bo ejele kubuhlungu!

Kubatshayeli, lingakhohlwa ukuba lingatshaya inyamazana emgwaqweni kumele libike isehlakalo leso emahofisini amapholisa aseduzane amahola angamatshumi amabili lane (24) engakedluli. Ukwehluleka ukukwenza lokho, yikudala icala.

Kumanyano kazulu lamapholisa, kulesinqumo sokubambana labaphansi kwemithetho-le abe Parks, Ema, Forestry Commission labanye ukuze siqinise umkhankaso wokulondoloza ezemvelo. Lingasaleli bakwethu phathekani lani emikhankasweni le.

Sikhankasela ukwenqabela ukuzingelwa kwezinyamazana ngokungekho emthethweni, imililo yamagusu, ukuganyulwa kwezihlahla mahlayana, ubudlelwano bezifuyo lezinyamazana (lapha sibambana labeVeterinary Services), lokunye okunjalo okudinga umanyano wengatsha zikaHulumende kumbe inhlanganiso ezithile ukuba sicebise abantu baphile besazi njalo ngokuthula bekhomba ngophakathi.

Kasibasekeleni abasikhuthaza ukugcina imithetho le ukuze lezizukulwane zethu zenelise ukubamazi untswebe mathupha hatshi ukubonela izinyamazana engwalweni sengathi zinganekwane nje kakula zidalwa ezinjalo! Yeyi madoda, kunzima!

Nxa sikhuluma ngenhlabathi lenye imvelo enjalo, siyazi ukuba, kusetshenziswa inhlabathi, itshebetshebe, ukhethe lamatshe. Ukugebha imvelo le, ukuyithengisa, ukuyithwala kumbe ukwenza okunye okunjalo ngayo umuntu engelancwadi (licence) kumbe imvumo (permit) yokukwenza lokho, kulicala. Inkuni lazo kaziphombukuthezwa nje mahlayana. Kudojwa ezomileyo njalo kumele ube lemvumo yabe Parks, Ema, Forestry Commission, kumbe ikhansili elawula emangweni okuwo.

Izifuyo kaziqhutshwa mahlayana ngoba lapho ezihlala khona kungaba lemikhuhlane ethile eziyithathela enyamazaneni. Isibonelo zinkomo ezihlala lapho okule nyathi khona njengaseBinga leHwange. Lezi ziyatshiyana lezihlala emaguswini aseNkayi kumbe emagcekeni aseManxeleni lapho okungasela nyamazana khona. Nxa izifuyo lezi zisuswa endaweni ethile (zones) zisiya kweyinye, kumele zibe zisiyahlatshwa hatshi ukufuya. Umzekeliso yisixwayiso sabe-Veterinary esokuba umango walapho okulemikhuhlane evela enyamazaneni khona (red zone) kumele siqaphele ukuba izifuyo ezivela khona zilakho ukubulalisa ezinye zona zisila (career) okungacina kutshabalalisa enye njalo inotho yethu efana lezemvelo, isibaya sesizwe!

Ngokunjalo, kuqakathekile ukulandela izixwayiso zabe-Vet abaseduzane lathi singakephuli umthetho.

Ezinye njalo izibonelo zobubi bokwephula umthetho yikubotshwa kukaHenry Zvitete waseGuruve odingwa ngamehlo abomvu ngemva kokuzingela ngokungekho emthethweni endaweni elondolozwa izinyamazana kulowomango. Ubehlala esigabeni sakoMakute 1 koRichard Kapasura anduba atshaye utshani. Omunye nguJohn Mashiri weChipinge lapho okulendawo elondolozwa izinyamazana khona njalo. Kasazi-ke bakwethu ukuba aluba kwakungakhiywanga lezozindawo ezigombolozela lokulondoloza izinyamazana ukuba ingabe singaphi ngendlela abantu esizingela ngayo?

Izibonelo zababotshiweyo lezi ziveza obala ukuba akugeza lingelasici njalo akutsho ukuba esibethule lapha yibo o“tsotsitsotsi,” hatshi! Kusifundisa ukuba amacala la abhahile umhlaba wonke ngakho adinga thina sonke njengesizwe ukuba silondoloze imvelo yethu ngoba iyiyo inotho yethu esiyithola mgceke. Lisale mahlabezulu, sidibane kwelizayo.

Feedback: [email protected]

Share This:

Sponsored Links