Uncategorized

UMongameli uthatha amanyathelo okuxazulula iGukurahundi

16 Sep, 2021 - 00:09 0 Views
UMongameli uthatha amanyathelo okuxazulula iGukurahundi uMongameli Mnangagwa

uMthunywa

YiNtatheli kaMthunywa
UMongameli welizwe uMnangagwa uzimisele ukugqugquzela ukubambana komphakathi yikho ethethe isinqumo sokuthi izizalwane zakuleli kufanele zixoxe zikhululekile ngengxabano yeGukurahundi.

Kusukela ngesikhathi esiba ngumkhokheli welizwe, uMongameli usebe lemihlangano embalwa lenkokheli zomdabu abaholi benhlanganiso zomphakathi ezesabelweni seMatabeleland njengendlela yokuthi kube lesisombululo sendaba yeGukurahundi.

Umhlangano wokucina ubekhona ngenyanga edluleyo lapho okwaphuma umbono wokuba izinduna yizo okumele zihole ekuxazululeni udwetshu lweGukurahundi.

UMongameli usenconywe kakhulu ngokuhamba phambili ukuze kuxazululwe indaba le evusa imizwa kwabanengi.

Loba iGukurahundi iyindaba ehlezi isendebeni zabantu, yayandise ukukhulunywa ngudlu.

UMgcinisihlalo weNational Peace and Reconciliation Commission uRetired Justice Selo Masole Nare uthe isinqumo sikaMongameli sibalulekile nxa ilizwe lizimisele ukuxazulula inhlupho zayizolo.

“UMongameli ukubeka bha ukuba abantu kumele baxoxe ngezindaba eziphathelane leGukurahundi njalo abantu bayakwamukela ukuthi sebesenelisa ukuxoxa bekhululekile ngeGukurahundi kulasensukwini ezedluleyo.

‘Kuba lokuzwisisana abantu nxa bangakhuluma imibono yabo bekhululekile,” kutsho uRtd Justice Nare.

Uthe ngaphansi kombuso kaMongameli uMnangagwa, ikhomishini ebona ngokuthula layo inikwe amandla okwenza umsebenzi wayo ngempumelelo.

“Akusafani lakudala, sanikwa imvumo yokuthenga izimota esizisebenzisayo. Khathesi ama-commissioners asekhona anikwa izimota okwakungekho ngesikhathi ngiqala ukusebenza. Phezulu kwalokhu, sanikwa imvumo yokuvula amawofisi phandle kwedolobho leHarare. Sesenelise ukuxhumana labantu kuzabelo ezehlukeneyo. Sebebanengi njalo abaqhatshwayo , okwenza ukusebenza kube ngcono eNPRC,” utshonjalo.

Induna uNyangazonke wesigabeni seMatobo oyingxenye yezingxoxo zeGukurahundi uncome uMongameli wathi indlela aseyiqalile ingumhlahlandlela.

“Nxa singakhangela uMongameli owayekhona ukuba kukhona akwenzayo okunconywa ngabanye abantu.  Futhi, kukhona akwenzayo abantu, inhlanganiso kunye lamankampani abangakwazanga ukuzikhulumela ezifana lodaba lweGukurahundi.

“Ngesikhathi sombuso omutsha, siloMongameli othi wozani sikhulume ngeGukurahundi,” kutsho induna uNyangazonke.

Uthe loba izinduna kukhangelelwe ukuthi zihole inqubo le, umbono wakhe yikuba uhlelo lolu kumele lugoqele lezinye inkokheli zomdabu ezigoqela abalisa njengoba kufanele zifinyelele wonke umuntu.

“Sifuna ukuya kuzulu siyimbumba. Kunengi okungaqondanga okukhulunywa ngezinduna. Kodwa akukho okubi esikwenzileyo. Kasila lapho esimi khona, thina sixhumanisa umphakathi loHulumende,” kutsho induna uNyangazonke.

UMphathintambo obona ngokwenzakala esabelweni seMatabeleland North uRichard Moyo uthe kudala kwakungekho ukuzimisela ekulungiseni lindaba.

“Kodwa uMongameli uMnangagwa esiba ngumkhokheli wakhuthaza izizalwane zakuleli ukuba zikhulume zikhululekile ngendaba le. Ufuna izinduna zihole uhlelo lolu ngoba kafuni kungene ezepolitiki ngoba kafuni kube lebandla lezombangazwe eligxamukela phakathi. Kungakho-ke lokhu kuyingxenye ebalulekileyo yenqubo yokwakha ilizwe,” kutsho uMphathintambo uMoyo.

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey

This will close in 20 seconds