Ama-green house anceda abalimi bamatamatisi ngesikhathi lesi

28 May, 2015 - 10:05 0 Views
Ama-green house anceda abalimi bamatamatisi ngesikhathi lesi

uMthunywa

Charity Moyo
ABALIMI bamatamatisi sebekhuthazwe ukuthi bawanakekele kuhle ukuze bazitholele inzuzo enhle ngoba elakho ukuhlaselwa yimikhuhlane eminengi kukanti njalo athengiswa ngemali engcono ngesikhathi somqando.

Ingcitshi kwezeHorticulture uMnumzana Evance Maputsa ubikele iphephandaba likazulu ukuthi kubalulekile ukuthi abalimi babekwazi indlela zokuvikela amatamatisi abo kumtshazo ukuze bazitholele imali.

“Ngesikhathi somqando amatamatisi malutshwana kodwa umlimi ulakho ukuthi azitholele inzuzo enhle ngoba ayabe ethengwa ngentengo ephezulu.

“Abalimi balakho ukuthi basebenzise ama-green house ukuze bavikele amatamatisi abo ekutshazweni ngesikhathi somqando,” kuchaza uMnu Maputsa.

I-green house yindlu eyenziwe ngepulastiki kumbe igilazi lona eliyilo elivikela izilimo kumkhathi ongalunganga ezilimeni.

Indlu le ivikela izilimo ekutshisweni kumbe kumakhaza loba umoya obakhona ngesikhathi somqando.

UMnu Maputsa ubuye njalo waveza ukuba nxa abalimi bengenelisi ukuthenga impahla yokwakha le indlu balakho ukusebenzisa ezinye indlela zokuvikela izilimo ekutshazweni ngumqando.

“Siyazi ukuthi abanye abalimi kabenelisi ukuthenga impahla zokwakha ama-greeen house, kodwa zikhona ezinye indlela ezingasetshenziswa ukuze abalimi benelise ukuvikela amatamatisi abo.

Kubikwa abalimi balakho ukuthi bafake amambodlela alamanzi lapho abalime khona amatamatisi abo kodwa-ke, lindlela kwezinye izikhathi kayisebenzi ngoba i-temperature ingehla kakhulu iye ku-0 kusiya ku-5 degrees celcius amanzi asezimbodleni acina esoma okwenza umqando lo ucine utshaza amatamatisi.

“Utshani labo bungasetshenziswa ukuvikela izilimo ekutshazweni ngumqando. Utshani bona buyabe bumele bugomboloze indawana yonke elinyiweyo, ngokwenza lokhu utshani buzabamba ukukhudumala ukuze amatamatisi la engatshaywa kakhulu ngumqando,” kuchaza uMnu Maputsa.

Abalimi kubikwa balakho njalo ukuthi bathelele ebusuku ukuze ubumanzi obuyabe bukhona bunqobe umqando obakhona ebusuku.

UMnu Maputsa uphinde njalo wakhuthaza abalimi ukuthi baphangise ukulima amatamatisi abo ukuze umqando uthi ufika abe esekhulile.

“Okuqakathekileyo kakhulu ematamatisini ngamaluba kungakho akumelanga ahlangane lomqando kanye lomoya obakhona ngesikhathi lesi,” kutsho uMnu Maputsa.

UMnu Maputsa ukhuthaze abalimi ukuthi balakho njalo ukuthi ngesikhathi lesi balime izilimo ezingatshazwayo ukuze benelise ukuziphilisa. Izilimo lezi zifana lendumba kanye lebilebile ngoba azilandaba lomqando.

Share This:

Sponsored Links