WATSHA TSOTSI! Ukumofuza

22 Dec, 2016 - 12:12 0 Views

uMthunywa

UKUDLA okumnandi kudliwa ngobunandi bakho. Kunini-ke lapho? Nsukuzonke kwabanye kodwa, ngeKhisimusi — sonke! Sesifikile njalo isikhathi sobumnandi. Ikhefu lokuvalwa kwezikolo lamankampani, usuku lomanyano, iKhisimusi lomnyaka omutsha; lide bakwethu lelikhefu. Kwenzakala okunengi kabi ekugoqeni umnyaka.

Sethekelelwa ngabangane lezihlobo ezivela phandle kwelizwe, ngemakhaya, emadolobheni lakwezinye izindawo ezinjalo. Ikakhulu lapho amahambelo ayabe ekhululeke khona lezimota ezithwala uzulu lempahla zikulungele ukuqhuba umsebenzi lo. Ngokunjalo; izethekeli, omakhelwane laye wonke uzulu, kumele abe lengqondo enhle/ uthando, lentokozo yokuza kwekhefu! Nxa kungenjalo (ukulunga kwezimota lothando ebantwini), ikhefu lilezinsizi ezinengi kabi!

Ungezwa bethi, “ . . . ebumnandini, yikho lapho ong’thola khona . . . ,” batsho ngoba belothando, intokozo lenjabulo.

Nxa kungaba lomona; kuba kubi, kubabe gamu, kunuke phu — okweqaqa ngokwalo! Nxa kungaba labadlulisa amalawulo; ukuthaba/ ukuzonda kakhulu, kuba kubi ngoba kudaleka izingozi/ izimfa/ kutshabalale impahla/ kulahleke imphefumulo lokunye okubi. Kasikuqapheleni-ke lokho bakwethu ukuze silondoloze ukuthula, injabulo lentokozo eza lekhefu elifana laleli.

Mahlabezulu, amapholisa enu eZimbabwe Republic Police (ZRP) ayalithanda njalo ayaziqhenya ngani. Ngokunjalo, inkokheli zawo zinanzelele ukuba ngenyanga kaMfumfu lonyaka, isabelo seMatabeleland North samukela izindaba zokubulalana kwabantu eziyisithupha (06) kukanti ngesikhathi sinye ngomnyaka ka2015, kwaba lamacala amabili kuphela (02) awokubulawa kwabantu umbulali ejongile — yeyi madoda! Phela ukhona umuntu omuzwa efunga esithi, “ . . . mina kangiqalwa, umuntu ngiyambulala sibili ngimngcwabe  . . .” Yiwo umona-ke lowo esiwutshoyo ukuba kawufunakali phakathi komphakathi ikakhulu ngalesisikhathi sekhefu.

Inani labantu abafe ngokubulawa ngabanye abantu leli lisidanise kakhulu njalo liveza ukusilela kothando kwabadala lawo macala. Pho-ke kasifisi ukuba umona onje uqhubeke uphila phakathi kwethu. Impilo kayithengwa bakwethu, asiyilondolozeni. Amacala la abhahe ematshwaleni, ezimulini, kwezothando lokungazi kumbe ukungananzeleli ukuba isenzo esithile silakho ukubulala omunye umuntu. Inhlolisiso eqhutshwe yiZRP eMatabeleland North lonyaka iveza ukuba kube lamacala angu -40 awokubulalana agoqela abantu abangu-16 abafela ematshwaleni, abanye abangu-16 abafa ngenxa yodlakela ezimulini (domestic violence), abahlanu ababulawelwa izindaba zothando labathathu ababulawa ngenxa yobuwula kumbe ukungananzeleli kwababulali.

Sinanzelela ukuba imbangela zokubulawa kwabantu zonke lezi zilakho ukusihlupha ngesikhathi sekhefu esikulo leli.

Ngakho-ke, injongo yethu yokukhipha imbiko yenani lamacala abahlungu kangaka, yikuxwayisa umphakathi ukuze uqaphele. Kuhle ukuzikhuza ngoba kwabo kagwala kakula sililo. Amapholisa lawo ayakuthakazelela ukuyabonana lezihlobo labangane ngesikhathi sekhefu kodwa uma sesithaba sidlulisa amalawulo kumbe sesizonda okokucitsha imphefumulo yabanye abantu — aaah leyo sokuyimpi ngokwayo! Ukukwenqabela lokho ngizachaza imbangela engizethule lapha ukuze silimukisane ngamacala la amabi kangaka. Abukho ubuhle obulethwa yisono sokubulala omunye umuntu. Yikho umbulali ecina ezibulala laye. Pho-ke kasikufuni lokho lonyaka lakuyo yonke eminye elandelayo.

I-murder iphawulwa ngu-Section 47 womthetho we-Criminal Law (Codification and Reform) Act (Chapter 9:23) ochaza lelicala njengesenzo esithatha umphefumulo womunye umuntu umenzi ejongile kumbe enanzelela ukuba lesosenzo sakhe silakho ukubulala omunye umuntu. Isigwebo salelicala yikuhlala ejele okwempilo yonke kumbe ukulengiswa ngokusemthethweni! Nxa lisidla amabele kumbe likhuluma lomuntu odakiweyo, khuzani umoya/ lizithibe ngoba utshwala buyisidakamizwa esifana lazo zonke ezinye, bulakho ukuphazamisa indlela umuntu acabanga ngayo.

Ngekhaya kumbe phakathi kobuhlobo bethu, kumele senqabele udlakela ngoba lesisenzo silakho ukutshabalalisa imuli kumbe ukubulalisa abanye. Thethelela mhlobo wami, ungakonelwa. Impilo yezithandani inzima ngoba ididwa yibukhwele. Kulobubukhwele kuphuma ukucabangelana lokwethesana amacala angekhoyo. Kudala umona-ke futhi oyiwo owenza abantu bacine bebulalelana izindaba zothando. Lapha, umbulali uyabe engakuhlelanga ngaphambilini kumbe ukukujonga kodwa uthi ngesikhathi esizwa kumbe ecabanga okubi ngesithandwa sakhe — azonde ahle abulale omunye wakhe khonapho-khonapho (crimes of passion).

Kungaselani, sizalubambela lapha udaba lwethu lokuxwayisana ngezekhefu. Kundatshana yethu elandelayo sizabe sisemgwaqweni lapho okwande ukuchitheka khona igazi elinengi. Lonyaka sitshayelela unyawo lamadolo phansi sithi izingozi zasemgwaqweni, cha! Abantwana bethu kasibakhohlwa, labo sizabaphakulela ezabo kuleyo indatshana.

Okwamanje, silifisela ikhefu elimnandi mahlabezulu. Lingasikhohlwa lathi emakhekheni lezipho, thumelani ebulenjini ku – [email protected]  / [email protected] / [email protected].

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey
<div class="survey-button-container" style="margin-left: -104px!important;"><a style="background-color: #da0000; position: fixed; color: #ffffff; transform: translateY(96%); text-decoration: none; padding: 12px 24px; border: none; border-radius: 4px;" href="https://www.surveymonkey.com/r/ZWTC6PG" target="blank">Take Survey</a></div>

This will close in 20 seconds