Ukuhlaziya inkondlo: Ugwalo — Imisebe yelanga

21 Jul, 2017 - 04:07 0 Views

uMthunywa

Imbongi nguNgema Hlumbayo
Isihloko senkondlo — Angizukuthula
LAPHA kulinkondlo sihlangana lomuntu okhuluma, esola izinto azibona zisenzakala khathesi eziphambene lamasiko lemikhuba kazulu. Kukhanya kulokwethusela okuqondene lalumuntu, kuthiwa kathule nxa echothoza lobububi abubona besenziwa yibo bonke abantu, abadala labatsha. Ulesibindi lumuntu ngoba uthi kasoze athule lanxa besithi kathule.

“Lithi kangithule kodwa angeke, Angeke loba lithi kangithule”. Lumuntu ubona esingathi yimihlola lapha ebafaneni loba ngithi emadodeni. Ubona ujaha ofake idikazi endlebeni eyodwa kodwa yena engasimuntu wesifazana.

Sekukhona ukuthi uthole abafana lamajaha befake amadikazi kumbe amacici endlebeni. Lokhu kuyisimanga ngoba izolo amadoda loba amajaha abengakwenzi lokho. Uyabuza lumuntu ukuthi pho usungaphi umehluko phakathi kwesilisa lesifazana nxa labesilisa sebefaka amadikazi?

Sekukhona ukuthola amadoda kumbe amajaha labafana beluke inwele udinge uswele ukuthi pho umehluko ungaphi phakathi kwabomama labobaba nxa bonke sebeseluka inwele. Umuntu okhuluma lapha kuyamcunula lokhu aze abuze athi, “Ngezani impande ezisekhanda? Uphotha inwele, waphoth’ingqondo!” Akubukeki ukuphothwa kwenwele kulo okhangeleyo yikho nje ethi ukwenzenje yikuphotha ingqondo.

Ngamanye amazwi lumuntu ubona ukuphothwa kwenwele ngobaba kuyikungasebenzi kuhle kwengqondo. Imbongi imangaliswa langamabhulugwe amakhulu la asevunulwa ngabantu. Uthi yena kubhulugwe elikhulu ngalolohlobo yena kulo angakhipha amakawuso amathathu. Amabhulugwe la agqokiweyo asesenza lowo oligqokileyo ahambe etanasa angathi ulomkhuhlane wengulamakhwa. Ngenye indlela lokhu kuveza ukungabukeki kwendlela abantu bakhathesi abagqoka ngayo.

Ukugqoka kubi lokhu, kuyayenyanyisa imbongi. Nxa imbongi ithi iyakhangela okugqokwe enyaweni ibona izicathulo ezingamazinyane, ezingagqokwayo kodwa ezigadwayo ngoba ukuze uzigqoke kumele ukhwele phezu kolunye ulutho. Yona imbongi ibuka eyabo imvunulo ebingasoleki ndawo ibonakala ngobuhle kuphela. Imbongi ihleka usulu limvunulo ngokuthi, “Ngempela amaphathaphatha awela abangela mazwane!”

Iyabatshela imbongi laba bantu abangabe besola ukuthi ukhulumelani lokhu ukuthi kabamekele atsho ngoba kufanele atsho, kabamekele atsho lokhu afuna ukukutsho esola lobubi abubonayo busenziwa ngabantu. Iyagcizelela imbongi ukuthi ingeke ithule lanxa beyitshela ukuthi kayithule. Ikubeka sobala ukuthi umuntu kasazazi lapho ami khona. Akusela nhlonipho lokuhloniphana ebantwini. Abantu abadala sebethandana labantwana abancane.

Lokhu kuvezwa yila amazwi, “Yini edingwayo kokhasayo? Wazini emncane engaka nje? Mncane nje wena ufunani?

Mntwana ban’ongabe uyiqhwanda kongaka? Besilisa liyayangisa mani.” Lapha kuchazwa abehluleka ukuzibamba balale labantwana abancane yikho nje kuthiwa kudingwani ebantwaneni abancane. Ukhuluma kubi ngabesilisa abenza lokhu ebathuka ethi bayayangisa. Imbongi ngenxa yenzondo ize ithi ingcono ithalaza kulokudanela ebantwaneni abancane.

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey
<div class="survey-button-container" style="margin-left: -104px!important;"><a style="background-color: #da0000; position: fixed; color: #ffffff; transform: translateY(96%); text-decoration: none; padding: 12px 24px; border: none; border-radius: 4px;" href="https://www.surveymonkey.com/r/ZWTC6PG" target="blank">Take Survey</a></div>

This will close in 20 seconds