Ukuhlaziya inkondlo

15 Jul, 2016 - 00:07 0 Views

uMthunywa

Imbongi nguJerome R Nyathi
Isihloko senkondlo — Lolo suku
Imbongi lapha ikhuluma ngomuntu ositshela ngokuthi luyeza usuku lwakhe lokufa. Ukufa siyazi ukuthi yinto engajwayelekiyo eletha usizi lokukhala ebantwini. Kakuthi bhadla lokhu kufa lo okhulumayo kodwa uyakucatshisa ngamazwi athi siyeza esakhe isikhathi sokukhomba “uZwi”.

UZwi lo yikuthula okwenziwe samuntu. Sonke siyazi ukuthi umuntu nxa esebhubhile uyabe esethule engasakhulumi njalo lokhu kugcizelelwa yisenzukuthi u“zwi”. Nxa esefile lo uyabe esethule zwi, njengenjwayelo bonke abambonayo bazakhala kakhulu okuyikuthi bazaqhinqa isililo.

Nxa esefile isihlobo sakhe esiseduze, owakhe owegazi kuyabe sekunguZwi.  Amaluba la afakwa phezu kwebhokisi elilesidumbu alicecise enziwa samuntu yikho nje kuthiwa, “Laph’uMalub’esengumcecisi lomcebisi.”

Amaluba la yiwo ayabe eseseduze laye, ececisa ibhokisi lesidumbu sakhe kungathi ayamcebisa ngoba phela bonke abantu benyama bayabe sebemesaba bengasafuni kusondezwa duze laye.

Umufi lo uthi nxa sekunjalo abantu sebemesaba bezijanqa bemkhalela yena uzabe esethabile okwamagama. Lokhu kufakazwa ngamazwi athi, “Kukanti-ke mina ngizakuba manzi te.” Isitsho “ukuba manzi te”, sitsho ukuthaba kakhulu.

Uyasivezela lumuntu ukuthi nxa esefile bazamgebhela ithuna kumbe ingcwaba laphaya kodwa ekufaka sandlu ukuthi bazamakhela elakhe idumba laphaya, lona elilomlindi wabaphansi.

Lapha sibona inkolelo kulumuntu ukuthi ukholwa emadlozini abaphansi ukuthi wonke ofayo ubalidlozi.
Ukulindele ngentokozo lokhu kufa kwakhe lumuntu ngoba uthi nxa esengcwatshiwe uzalala ubuthongo obuhle.

Uthi uzalala abubhuq’obukaBhuka. Isitsho esithi, ulele obukaBhuka sitsho ukuthi umuntu uyabe elele nya ubuthongo esingathi buhle obungaphanjaniswanga.

Uyathanda ukulala lumuntu ngoba uthi nxa esefile uzalala enganyakazi ngoba ekuthanda ukulala.

Njengokutsho kwami ngaphambilini lumuntu ukholwa ukuthi kulenye impilo ngemva kokufa ngoba uthi uzathokoza (uzajabula) azimuke abemkhulu.

Uyaqhubeka lumuntu etshengisa ukuthi uyakuthakazelela ukufa kwakhe ngoba uthi umhlaba uhlabele uhleke phela.

Amagenga lawo uwakhuthaza ukuthi lawo kawahlabele (mawacule) athokoze ngokuthokoza.

Nxa umuntu engafa angcwatshwe ngemva kwalokho udliwa ngamagenga.

Nxa esefile lumuntu ukhuthaza ukuthi impilo kayiqhubeke ingaze yema.

Uthi ilanga kaliphume liyetshona kuphunyulwe. Makuphekwe kudliwe abantu bengagqize qhakala.

Umuntu lo  ulesixwayiso kuzihlobo zakhe azitshiya emuva.

Kukhona inkolelo kwezinye izigaba zelizwe ukuthi nxa kulomuntu otshonileyo engakangcwatshwa kuyakulindwe ingcwaba okensukwana ezithile kuthiwa hlezi bakhona abangenza okubi ethuneni lomufi. Uyabatshela-ke lumufi ukuthi bangazihluphi ngaye ngoba ulindwe ngabaphansi.

Uyabakhuthaza njalo ukuthi kabangababazi, badideke badingisise ukuthi angabe ufe njani funa bakhathazeke kakhulu.

Abatshela khona yikuthi bangazihluphi ngalokho phela kufanele kubenjalo ngoba lolo suku solufikile. Lolo lusuku lokufa, vele kumele lufike. Kabakhangele phambili hatshi ukuba bebalibalisa. Asechithekile kawasabutheki.

Sizaqhubeka ngayo kuviki ezayo linkondlo.

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey
<div class="survey-button-container" style="margin-left: -104px!important;"><a style="background-color: #da0000; position: fixed; color: #ffffff; transform: translateY(96%); text-decoration: none; padding: 12px 24px; border: none; border-radius: 4px;" href="https://www.surveymonkey.com/r/ZWTC6PG" target="blank">Take Survey</a></div>

This will close in 20 seconds