SIGIYA NGOLUDALA: Yayiphakwa njani impi endulo?

23 Feb, 2017 - 00:02 0 Views

uMthunywa

Kuloba uCornelius Luphahla

NJENGOBA nje isizwe saMaNtungwa sasilamabutho kwakuthi nxa impi izaphakwa kwenziwe imithanithani ethile ukuze ibutho lihambe liqinile lihlasele zibuye. Lapho-ke kwakusebenza ingalabezi yesanuse esizanuka siwathame size siwathamisise amabutho.

Kwakuthi nxa impalane isilesikhathi ingavulwa inkosi ivumelane lendunankulu zamabutho ukuthi impi iphakwe amajaha ayekuthi yangayanga abuye lezinkomo labesihlangu.

Ngalesisikhathi kwakuhle kubizwe ingwevu zezanuse zizobhincisa amabutho okweviki kumbe okwedlula iviki ingubo zingaziwa. Owenza lokhu kwakuyindunankulu yebutho qede kukhethwe ozahola lelibutho kanye labancedisi bakhe.

Mhla izavuka iphakwa impi izanuse lezi zazifika zibase inkalakatha yomlilo ngaphandle kwesigodlo senkosi lapha okuhlala khona amabutho la. Umlilo lo ungavutha kwakukhitshwa inkuni kusale amalahle kuthi izanuse zithathe izanzoco zithi vo emalahleni la. Izanzoco lezi zazigoqela izibungu ezilolaka kakhulu ezifana labolonyovu, inkume, lezikhumba zezinyamazana ezifana lolinda, izihlahla ezigoqela umfelandawonye, indabulovalo, kanye lezinye ezehlukeneyo.

Kunjalo nje amabutho ayebizwa athi mbo akhothamele emalahleni kuthi nxa sokunjalo kuthunqe inkalakatha yentuthu eyesabekayo kuthiwa ayihotshe ize iphele du.

Nxa amabutho eyihotsha azakhwehlela ahlanze udenda kube yibukhwehlekhwehle. Lokhu kwenziwa nje ngoba kukholelwa ukuthi amabutho la ayabe elodenda ngakho le yindlela yokuwagabhisa. Angithi nje udenda ludala ukuthi umuntu abe lesidina kumbe abe livila  okungafunekiyo ebuthweni.

Ngemva kokugajiswa kwamabutho lokhu kwakuthathwa njalo inkalakatha zenkunzi ezesabekayo kuthiwe amunye amabutho ambalwa alingana lenani lazo azihlabe kanye ngomkhonto. Zisuke ingwazi zizihlabe kanye kanye emahlabankomo ngesijula ithi votshololo phansi. Kuthi kunjalo igijime indoda yinye ngayinye ifike ingcophune umkhonto lo isike inkalakatha yombengwa khonapho egwaze khona.

Asuke ngesikanogwaja amabutho la lembengwa le aqonde ezanuseni afike aziphosele imbengwa le ziyitshwathike ezanzocweni qede ziyithi futhuthu eziko ziyikhiphe. Ngemva kwalokho ziyijike kanyekanye imbengwa le ziyiphosela amabutho lawo ayamukele ngokuphangisa.

Ibutho linye ngalinye nxa lisamukela umbengwa lo liwuthi dlithi kanye liwuphosele kwelinye lalo lenze njalo uze uphele umbengwa lo ungawelanga phansi. Lokhu kwenziwa nje kungumkhuba njalo ibutho lingavele liwukhuthe umbengwa lo mamo! Lokhu kuhle kuveze ukuthi impi izakuba ngekaMabuyaze. Lelobutho elenze lokhu lalo lizayikhomba ihogo lingayazi.

Nxa sokuphelile ukuphoselana umbengwa lo inkunzi lezi zazihlinzwa inyama yonke le idliwe amabutho ahambe phambili ehuba ihubo lempi uqobo. Amajaha lapho ayabe ehamba elandela emuva eqhuba inkomo zomphako ethwele logume oluzakhunywa ngamabutho endleleni. Nxa amabutho la esefikile okuhlaselwa khona indunankulu yebutho yayifika ilibheme ilibazi ithunqisele intuthu emzini wenkosi le.

Lapho-ke lezinja zakhona noma zichithisiwe zazihle zilale obukaBhuka sibili. Angene-ke amabutho abhukude kuthi nxa inkosi ingelamsila wempisi bahle bayijuqe kuphele okwayo. Ngemva kwalokho zizathunjwa inkomo kube nzima zibhonse zilubhekise komkhulu.

Abanye abantu balapha babesila ngokulambisa abanye babelethwe zinyawo kuthi abanye bathunjelwe abantwababo.

Ibutho linye ngalinye kwakufanele lisuke lezalo inkomo kanye labafana kumbe amantombazana. Laba abathunjiweyo kwakuthiwa ngabesihlangu kwakufanele ukuthi ibutho linye ngalinye lidwebe abalo umzila ofanayo ukuze kukhanye mhla befika komkhulu ukuthi abalo yibaphi. Lenkomo lazo zazisenziwa okufanayo nje.

Ekufikeni kwebutho komkhulu lalibizelwa izanuse njalo zizolisebenza ngezanzoco kabanzi. Zilisebenza nje lazo ziyabe zibhince kusukela mhla ibutho liphuma lize liyephenduka. Lenkosi layo iyabe ibhincile njalo ize iyephumula mhla ibutho liphendukile. Lapho-ke azachelwa amabutho lenkomo zawo kanye labesihlangu. Ukuphungwa lokhu ngeziphunzi kwakusenzelwa ukuthi mhlawumbe amabutho la aze lengwendela njengoba ayabe ethumbe ngaphandle kwemvumo yabanikazi. Kungenzakala ukuthi abanikazi laba bathame izifuyo zabo ngengwendela enzima engaqeda isizwe.

Mlobi ngithemba uphilile. Ngithanda ukubonga umsebenzi wakho wokusilobela ngezamasiko ngithi qhubekela phambili ngomsebenzi lo. Mina isicelo sami yikuthi ukhuthaze abesilisa abathetheyo ukuthi benze njani ukuze bajabulise omkabo ezindlini ngoba baqakathekisa ukuzikholisisa bona bakhohlwe ukuthi lathi siyakufuna. — Sikhethokuhle Dlamini, Mathuphula, Tsholotsho.

Ngithanda ukuncoma umsebenzi osenzela wona owokusilobela indaba ezimnandi kwezamasiko. Mina ngiyindoda eleminyaka engu 34 ngakho isicelo sami yikuthi ungichazele ukuthi ngingenza njani ukuze ngivuselele imizwa yami ngoba noma ngilomkami kangisazizwa njengendoda epheleleyo. — Goodwill Jamela, Hwange.

Mlobi ngicela ungisize mina ngiyintombi eleminyaka engu-22 ngakho uhlupho lwami yikuthi sengehlukane lamajaha amathathu esithi ngiyaqanda engutsheni. Isicelo sami yikuthi ngingenza njani ukuze ngitshise nxa ngilowesisilisa ngoba ngingaphetha ngingendanga. — Sihle Ncube, Gwanda.

Siyabonga umsebenzi lo osenzela wona, sithi qhubekela phambili ukhuthaza ngezamasiko. Mina ngicela ungazise ukuthi ngingelapha njani umkhuhlane wenkantsho ngoba ingithwalise nzima. Kwesinye isikhathi ngehluleka ukuvuka. — Philani Dube, Nkulumane 5, Bulawayo.

Ungathintana lomlobi ku 0775722298 kumbe kuWhatsApp 0737771317.

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey

This will close in 20 seconds