SIGIYA NGOLUDALA: Umthuso uhamba lamazilo awo

30 Mar, 2017 - 00:03 0 Views

uMthunywa

Kuloba uCornelius Luphahla

ENDULO kusagiywa ngoludala indoda yayiyindoda ngenxa yenkomo zayo. Yikho nje amaNtungwa asungula isaga sawo esithi ubuhle bendoda zinkomo zayo. Ngeqiniso babeyitshaya ekhaleni ngoba kuyafana lakulezinsuku intombi sezithanda amajaha azinotheleyo kumbe aphuma lapho okunothwe khona.

Ngokunjalo inkomo kwakungavamanga ukuthi ziphongukwanda nje zingelawo umthuso oqinileyo. Angithi nxa zingathuswanga kuhle amathole azo angawela inkanda afe kumbe zicake zibuye njalo zingazali kuhle.

Kunjalo-ke bakwethu kule iviki sizake siphathe enye yendlela zokuthuswa kwenkomo kanye lamazilo aphathelane lalezo ndlela. Umthuso munye ngamunye ulamazilo awo okungafanelanga eqiwe njalo kuthi eminye ilamazilo ahambelanayo.

Kwakuthi nxa kuthuswa inkomo kuvame ukwenziwa ngesikhathi zisesibayeni ekuseni kumbe ntambama. Ukuthuswa lokhu kwenziwa ngumuntu okwaziyo njalo kuvame ukuthi akwenze encediswa ngumfanyana omncane ozasebenza njengohlaka lwakhe.

Abanye babethathe izikhukhula zomfula ezomileyo, amafutha empofu, awemvubu, umthunzi wesilwane kanye lezinye izihlahla engingeke ngazibetha ngamagama. Lokhu kuthathwa kuhlanganiswe qede uhlaka lwalowu othusa inkomo luthathe amalahle luwafake edengezini qede lulufake phakathi laphakathi kwesibaya inkomo ziphakathi.

Usezabuya ke onguye osebenza inkomo lezi azokuthi vu imithi le isihlangene kuthunqe kugcwale intuthu isibaya sonke. Inkomo zivame ukuyithakazelela intuthu le ngokusuka ziyemela ngentshonalanga yesibaya uzwe kuthi uthole seziphakamise amakhanda zihotsha intuthu le.

Lapha ke ozithusayo sezathatha izikhonkwane ezinhlanu ezesihlahla somvalasangwana azibethele lapha okuhlangana khona imhlubulo yesibaya kanye lasesangweni zitshone zingakhanyi. Engenza lokhu uzathatha njalo amanye amafutha empofu lawemvubu awahlikihlele emgoqweni wakuqala ongasoze ukhitshwe inkomo zizabe zidlula ziweqa.

Umgoqo lo kuvame ukuthi ube ngowevagazi ngoba kukholelwa ukuthi ungafaka owevagazi kuzaba nzima ukuthi zihlaselwe yizibanda njalo zizathanda ukuhamba ndawonye. Ngemva kwalokhu ozithusileyo usezatshiya iziphunzi zakhe lezi kumninisibaya uzasala ezithunqisela kabili ngomnyaka. Okwakuqala zithunqiselwa nxa ziqala ukuyakudla eguswini abuye aziphinde nxa sezisiyangena amahlanga.

Ngalokhu inkomo ezithuswe ngale indlela akufanelanga umuntu wesifazana adabule phakathi kwazo ngoba kukholelwa ukuthi uzathundubeza umthuso lo. Angithi nje esangweni lesibaya kuzabe kulomgoqo wevagazi njalo ivagazi leli ungaligamula liphuma umhluzi osagazi. Ngalokhu umuntu wesifazana kungenzeka ukuthi adabule phakathi kwazo esemazibukweni ukubanzima. Lokhu kungadala ukuthi ahlale esemazibukweni kumbe inkomo ezimithiyo ziphunze.

Okunye njalo ubulongwe balezonkomo ezithuswe ngale indlela abuthathwa ngowesifazana. Obuthathayo ngowesilisa njalo kuvame ukuba ngumfanyana. Ekubuthatheni kwakhe nxa inkomo zingekho esibayeni ubukhipha ngombelo wesibaya atshiye obunye phezulu kombelo kodwa kathathi idudu lonke njalo lokhu ukungathwa kwedudu lonke kuyafana nje noma inkomo zisesibayeni akwenziwa.

Okunye njalo inkomo ezithuswe ngale indlela kakufanelanga ukuthi uchago lwaleyo engakawisi ufokothi lungene ekhaya. Loluchago nxa kuphekwa ngalo isathubi kumbe isathiyane imbiza okuphekwa ngazo zihlala eduze lesibaya lapha okuphekelwa khona zize zingene mhla lelothole liwise umfokothi.

Ngokunjalo kukhona impande zesinye isihlahla esejwayelekileyo ezifakwa echagweni lwenkomo le kukhuhluzwe qede kunathiswe ithole. Lokhu kwenziwa nxa ithole layo seliwisile ufokothi. Nxa kungenziwanga lokhu akufanelanga ukuthi uchago lwale inkomo ludliwe ngowesifazana njalo kalungeni ekhaya.

Esibayeni lesi njalo akungeni isitsha esimnyama kungakhathalekile ukuthi yisitsha bani njalo umquba walezi inkomo kuyazila ukuthi utshiswe kumbe uphiwe abemzini. Manengi ke amazilo aphathelane lalezinkomo ezithuswe ngale indlela kodwa la yiwo amqoka.

Ngithemba uqinile mlobi. Mina ngiyabonga ngendlela ochaze ngayo ngokuphehlelwa isithundu njalo ngifunde okunengi, ngalokhu ngithi qhubekela phambili usembula inkungu kuMthwakazi. — Tshabangu kaNgwane, Bulawayo.

Siyabonga ngokusilobela indaba ezisivuselela ubuzwe bethu njalo ezisifundisa ngezamasiko. Mina ngingumfelwakazi oleminyaka engu 54 labantwana abahlanu. Uhlupho lwami yikuthi abantwabami bonke kabahlali ekhaya bayasebenza abanye baseGoli kodwa bonke sebeleminyaka emihlanu bengabuyi ekhaya njalo bengangithumezeli lutho angazi ukuthi ngingenzani ukuze bangikhumbule njengabantwabami. — Sikhangezile Mlotshwa, Lupane.

Mlobi ngithemba uphilile. Mina ngiyintombi eleminaka engu 22 kodwa uhlupho lwami yikuthi sengilenyanga ezinhlanu ngingangeni emazibukweni kodwa kangikaze ngihlangane lowesilisa njalo kangilasilumo. Isicelo sami yikuthi ungichazele ukuthi kungabe kudalwa yini lokhu. — Charity Mkhwananzi, Nkayi.

Ungaxhumana lomlobi kuWhatsapp 0737771317 kumbe ku 0775722298.

Share This:

Sponsored Links