Mbalisi, Balis’ungabalisi: Godfree N C Muyambo

09 Mar, 2017 - 00:03 0 Views

uMthunywa

Silo C Dube kugwalo
USIPATALALA utshengise ukuthatheka ngoba emkhumbulweni uzibona esengosebenza eGoli esethumezela abanye bakhe izincwadi zokubatholela imisebenzi. Ukhuluma into okungelaqiniso ukuthi uzayenza ngoba uthi uzabe esebahlawulele lakubomalayitsha athi uzabamelela ePaki Siteshi abase endlini yakhe. Uphetha ngokuthi abasoze bahlupheke.

Kusobala ukuthi uSipatalala ulezifiso eziphezulu ezimenza afise lento ezingelula ukutholakala. Imicabango yakhe igcwala indawo yonke ngoba kasuthiseki ngeholo lomsebenzi wakhe. Okungacaciyo yikuthi angaze ahambe kwamanye amazwe uzakwenelisa yini ukuqhuba kuhle umsebenzi. UMpumelelo uyamekelela umngane wakhe lapho athi kawuze umbuso kaSipatalala labo bazitike. Okubabayo kuzabe sekulibilebile abayabe bezifakela lona.

Lokhu kukhuluma kukaMpumelelo kuyakufakaza ukuthi bathwele nzima ababalisi laba ngoba abenelisi ukwenza izinto zabo, badla nzima. UMaNaba laye uyengezelela kulezi zifiso ethi abakukhalelayo yikuthi benelise ukuthi badle basuthe, benelise ukuhambisa abantwababo ezikolo. UMuyambo ubhala ngezikhathi zobunzima lapho ababalisi labo imali ababezihola zazingaseneli sebehlala kulizwe lamaphupho bethi aluba kunje.

Kulezikhathi lapho izikolo ezasezibhadalisa abantu amathophu aphu ngoba imali ezazibhadalwa zingaseneli intengo yezinto. Nxa uMaNaba ekhuluma ngokwenelisa ukubhadalela abantwababo imali yesikolo uNdabeni ugcizelela ngokuthi phela amathophu aphu abizwayo ayabehlula. Uyaphambili ethi vele behlulwa yifizi kungakabi lale engezelelwayo. Khonapho uhle afikelwe ngumcabango yokuthi lolu daba luthole indawo emdlalweni wabo.

Siyakhumbula ukuthi uNdabeni waphiwa umsebenzi ngumphathisikolo okumele awufeze. Le yindaba ehlupha wonke umuntu yikho nje loMaThabo uyayisekela ethi kungaba kuhle lokho ngoba kuleyo themu uthi babe lamathophu aphu amathathu. UMpumelelo laye ufakaza ethi lapho okufunda owakhe umntwana ngamathophu aphu wodwa. Uqamba lezinto ezithile ezifunekayo ezikolo.

UMpumelelo uthi bafuna losakazana wempuphu, itshukela, amafutha okupheka lendumba, emntwaneni munye ngamunye. USipatalala uthi lapho okufunda khona umzukulu wakhe bafuna amalitha alitshumi awephethulo ukuze bayewoda ukudla kwabantwana lokuthi abantwana baye emidlalweni etshiyeneyo. Kuyavela lobuhwaba babaphathi bezikolo ngoba sizwa uSipatalala laye ongathembekanga ongabe ehutshuza amanga.

Uyaphambili uSipatalala ethi abakuzwayo yikuthi banceda umphathisikolo ukuze enze izinhambo zakhe ezingapheliyo elokhu esithi uya emhlanganweni kanti uyathenga izinkomo zokufaka epulazini lakhe elitsha.

Kwesinye isikhathi utholakala ethwele impahla eziyathengiswa esitolo sakhe ezisepulazini. Kungenzeka kubeliqiniso lokhu lanxa kukhulunywa ngumuntu okunzima ukumethemba. Lo ngumcabango owawukhona ngesikhathi sokuwa kwamandla emali yelizwe lakithi iZimbabwe.

Abazali babengasathembi abaphathi bezikolo ngenxa yamathophu aphu ayekhona. Abaphathi bezikolo basebecatshangelwa ukuthi basebenzisa izimali zezikolo ngokungekho emthethweni kuthi lanxa besebenzisa ezabo imali bengathenjwa. Konke lokho kwakubangelwa ngumumo owawukhona njalo uMuyambo umdlalo wakhe ukhuluma ngezinto ezazisenzakala ngaleso sikhathi. Singakuphikisi ngokupheleleyo ukuthi bangabe babekhona abaphathi bezikolo abaphakama ngemali zezikolo.

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey

This will close in 20 seconds