Izaga Ugwalo ludindwe yiMambo press le Literature bureau

14 Dec, 2023 - 00:12 0 Views
Izaga Ugwalo ludindwe yiMambo press le Literature bureau

uMthunywa

Nanzelelani bafundi ukuthi lapha sichaza zonke izaga kusukela kwezijayelekileyo kusiya kwezingajayelekanga. Sonke siyakwazi ukuthi kuvamile ukuthi zona lezo esithi siyazi ukuthi zitshoni yizo ezingajayelekanga. Kasizifundeni izaga sizisebenzise enkulumeni zethu lakuzindaba zethu.

Kasiqapheleni ukuthi ekulobeni indaba zethu kasigcwalisi izaga okwenza indaba yethu icine ingasazwisiseki. Siyazi ukuthi ulutho lungaba lunengi kakhulu luphambanisa yonke into.

Akugoba lingeqondiswe — Into yonke emuntwini oyaziyo, lanxa yonakele kangakanani, kulendlela yokuyilungisa. Akukhuba laswela umlimi. Omunye umuntu angalahla ulutho esithi alusebenzi kodwa kodwa omunye alusebenzise lube yinto elusizo. Akukhulwa kubuyelwa emuva. Bakhona abantu ababathande ukwenza izinto zobuntwana lanxa zingasabafanelanga. Kuyabe kuxwayiswa umuntu osekufanele ukube azinanzelele ukuthi usemdala. Akulahlwa mbeleko ngokufelwa — Nxa kududuzwa umuntu angabokuthi angehlulwa yilutho abesephelelwa lithemba. Kufanele azame ukuqhubekela phambili ithuba lakhe lokunqoba liyabe lingakafiki.

 

Akulamazolo aphika lelanga — Izenzo zomuntu zilalapho eziphelela khona. Into yonke ilesikhathi sayo, singedlula leso sikhathi sekuyasala kuyinganekwane. Akulamfula ongahlokomiyo, ungaboni umuntu ukuthula, echumile kunengi okusengqondweni yakhe okungakunceda mhlawumbe kube kanti ngokungakulimaza.

Akundlela ingayi ekhaya — Amacebo okwenza ulutho ehlukana ngabantu, kodwa ulutho lwakhona luphume lufanana. Kuyafanana lokuthi ungaze uthathe yiphi indlela iyakufikisa ekhaya. Akulanga laphuma elinye lingakatshoni. Kuhle ukuthi uqale uqede ulutho ungakaqalisi olunye ngoba ukuphatha mambande kungeke kukuphumelelise.

Kutshiwo lasekubekweni amakhosi esintwini ukuthi akungeke kubekwe inkosi enye isabusa. Akulanxiwa olungamili imbuya. Lanxa umuntu elezenzo ezimbi kukhona okuhle ngaye. Lanxa elukhuni kukhona angakusiza ngakho. Akulanyawo olungakhubekiyo — Kutshiwo ukuthi wonke umuntu uyake ehlelwe yizehlakalo ezilukhuni empilweni yakhe njalo angeke athi yena kaphosisi. Akulasikhwehle esiphandela esinye/akunkwali ephandela enye — Lanxa umuntu ethanda ukwenzela abanye angeke azikhohlwe kodwa kukhona ayekwenze esazi ukuthi lokho kuqondene laye kuphela. Kunjengendoda nxa iselela umuzi wayo ingeke iphitsheke ngokuselela owomunye. Akulasigogo saguga lamaxolo aso. Izenzo zomuntu ziyaphela ngokuluphala kwakhe, ingabe ezinhle kumbe ezimbi. Siyasizwe abadala besithi yekani kudala kwami besitsho ukuthi kukhona okuyabe kubehlula ngenxa yokuluphala.

Akumango ongelaliba/ thuna/ ngaweba/ akuntuba/ ingelaliwa — Kutshiwo ukuthi lapha okukhona umuntu kukhona lokufa. Kuyake kubonakale abantu bethutha bethi babalekela ukufa kuvela kibo kukanti lapho abayakhona bafike bafe. Akulandawo engelangozi empilweni yomuntu. Akunja yafuya enye — Umuntu nxa ezehlulekela loba engumyanga kulukhuni ukuthi athi komunye angamkhuphula loba amenze abengcono kulokho ayikho. Isihlupheki ungasihluba sibe ngumuntu ebantwini, kodwa izihlupheki zingeke zihlubane. 

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey

This will close in 20 seconds