isikithi Ugwalo ludindwe yicollege press publishers: Ugwalo lulotshwe nguJulius Sibanda (Mzila)

02 Nov, 2023 - 00:11 0 Views
isikithi Ugwalo ludindwe yicollege  press publishers: Ugwalo lulotshwe nguJulius Sibanda (Mzila)

uMthunywa

Umthimba

Nanku okunye abafundi elingathanda ukuba kwazi ngempilo yeNdebele. Umthimba womuntu oyakwenda ngowamankazana lezintombi zemizi ngemizi ngemizi. Kubuya kunxuswe amanina amabili abe yizo ingqwele zomthimba, ezithwala inkulumo evela kwabo kwentombi, isiyakwethulwa kwabo kajaha. Umthimba ucelelwa amadoda amabili ukuwuqhuba. Yiwo la amadoda ahamba eqhuba intondolo yokugana. Nxa usuhamba umthimba, uhamba uklaza indlela yonke.

Kuhanjwa kunanzelelwa ukuba luyengenwa ebusuku lapho okuyakwendiswa khona. Nxa usubanga khona umthimba uyagqiza endleleni kusathunywe inhlolo ukuba ziyehlola ukuthi kunxitshwe njani esangweni lesibaya. Phela ngalobo busuku abemadodeni bavala kunxitshwe okuzwayo esibayeni. Inhloli lezi kuba yiwo amanina aqhuba umthimba.

Isibaya

Zifika esibayeni zihwatshe imigoqo ethile ukuze kube lula nxa umthimba ususunduza. Abemadodeni bavuka bayekweqela esibayeni nxa besizwa umthimba usuchwaza eduze. Ungafika esangweni lomuzi amadoda ayiwo awuqhubayo agana esithi: “Umfokazibani (ebiza uyisemkhulu womlobokazi ngegama) uthi umlondolozele intandane yakhe wena zibani, mfokazibanyana”, betsho bebiza igama lejaha elingumnawakhe walelo elithathayo.

Kusamele kunanzelelwe ukuba akuganwa othathayo, kuganwa umnawakhe. Abakulelokhaya baphendula besithi: ‘Ngilondoloza lami ngikulondoloze, ungangiphatha ngesokhohlo lami ngizakuphatha ngesokhohlo. Ungangiphatha ngesokunene lami ngizakuphatha ngesokunene”. Asezakutsho-ke amadoda lawo ukuba agana ngentondolo. Imbuzi leyo iyemukelwa, iqhutshwe iyevalelwa kwezinye esibayeni.

Ngemva kokugana kuba lithuba lengqwele zomthimba ukuba zibike izifo zomlobokazi ezaziwayo. Uzwa bethi: “Isifo sakhe esisaziyo yisiyezi, kungavela esinye isifo siyabe sivela kini”. Lapha isiyezi sisetshenziswe njengomzekeliso, ngakho-ke kuqanjwa abakuphathiswe ekhaya. Ususuka lapha umthimba uqonda esibayeni, ufike ufuqe imigoqo yesibaya ngamandla amakhulu.

Owomlobokazi ufuqa ungaphandle kwesango, kuthi owemadodeni ufuqe ungaphakathi kwesibaya. Kufuqwa kuze kudilike isango. Umthimba ungena phakathi esibayeni uchwaze kube luthuli: Umthimba ufika ugqize esibayeni uze usuke usukhungiwe. Usuka lapho uqonde ngekhaya. Endleleni yangekhaya uhamba usima, usuke ngoba usukhungiwe. Uvame ukuthi ukhungwe ngemadlana.

Endlini ungena ngokukhungwa lokuhlala uhlala ngokukhungwa. Mhlalokho akulalwa; kuhlatshelwa njalonje. Lapha bafundi ngikhulume ngezinto lami engingazijayelanga ngomtshado kodwa kancinyane kancinyane kuyafundwa izinto. Lapha sizwe umthimba kusadliwa ngoludala.

Itshiyene imthimba eyenziwa khathesi. Khathesi abantu bayatshada batshadiswe okwakusenziwa kudala sekulivela kanci. Nxa ufananisa imthimba yakhathesi leyakudala itshiyene kakhulu.

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey
<div class="survey-button-container" style="margin-left: -104px!important;"><a style="background-color: #da0000; position: fixed; color: #ffffff; transform: translateY(96%); text-decoration: none; padding: 12px 24px; border: none; border-radius: 4px;" href="https://www.surveymonkey.com/r/ZWTC6PG" target="blank">Take Survey</a></div>

This will close in 20 seconds