Get breaking news alerts.
Don't miss a thing.
Subscribe

isikithi Ugwalo ludindwe yicollege press publishers

26 Oct, 2023 - 00:10 0 Views
isikithi Ugwalo ludindwe yicollege  press publishers Umfanekiso uthethwe ku ISO Republic

uMthunywa

Kunsuku ezidluleyo sikhangele ukudla kwamaNdebele okutholakala ezifuyweni. Lamhla siqala ngohlelo lochago. Siqamba umhlobo wochago siphe ingcazelo: Okokuqala, yini umthubi? Umthubi luchago olungakahlambuluki olwenkomo ezeleyo.

Ukudla okudalwayo ngomthubi ngamahlaka lesathiyane. Ulaza ngamafutha engulwa phezu kochago.

Ulaza kuphekisa imibhida. Ihiqa luchago olungakavuthisisi, luyabe lusesimeni sokulungiselela ukuba ngamasi. Ihiqa liyisitshebo koseswele amasi. Amasi luchago oseluvuthiwe lwaze lwajiya. Ukudla okudalwa ngamasi ngumcaba loba isitshebo.

Izankefu ngamasi ajiye kakhulu aphonguba yisitshwala. Izankefu zenza umcaba njalo yisitshebo.

Umlaza wona ngamanzi amunyu aba ngaphansi kwamasi. Umlaza wona wenza umqungo loba ilambazi.

Ukudla kwamaNdebele osekukhohlakala: (a) Inkovu – Inkovu ngamanzi anathwayo, adaleka nxa kuphekwa ijodo. Kukholwa ukuba inkovu ixotsha umqando emzimbeni. Nxa kuphekwa inkovu kusikelelwa ijodo, liphekwe lilokhu lilamaxozela alo. Liphekwa lize livuthwe okwejodo. Ekuvuthweni kwalo kugcwala inkovu embizeni. Abadlayo baqala ngamajodo anduba banathe inkovu.

Injetshebele: Lesi yisitshebo samahlamvu amajodo. Kukhiwa amahlamvu entanga zamajodo, asikelelwe njengemibhida. Kubuya kuqotshelelwe amajodo kuphekwe ndawonye. Nxa sekuvuthiwe kuphehlelwa idobi. Umcaba yikudla okwenziwa ngohayezi lezankefu. Ukwenziwa komcaba kuqala ngokuphekwa kwamabele aze avuthwe (uhayezi).Nxa esevuthiwe asiwa elitsheni lokuchola ayecholwa (ayephothulwa).

Isiswayi yinyama elungiselwe abantu abangela mazinyo. Kuphekwa inyama ebuthakathaka ize ivuthwe ithi busu, yehlukane lamathambo ayo. Nxa isikulelo banga lokuvuthwa ithelwa engigeni igigwe ize ibe yizicucu. Isuka lapho ibiselwa ediweni ichochonjiswe emalahleni.

Yiso isikhathi eloywa ngaso ngefutha, ichochombe isachochomba ibisiphakululwa.

Isigume zintethe ezigigwe zaba yimpuphu. Isigume ngese ntethe okuthiwa yisikhongwane. Yilezi ezifana lentandane eziyake zifike elizweni zingumzhizhi. Zigolwa ekuseni kusaqanda, zihle zifakwe embizeni ziphekwe. Nxa sevuthiwe ziyachaywa kusenzelwa ukuba zome. Ngemva kokoma zisuswa impiko besezigigwa ndawonye letswayi.

Ukhothi yona yimpuphu engumphako womuntu ohambayo. Nxa kusenziwa ukhothi kukhanzingwa umumbu owomileyo, ubusucholwa elitsheni. Impuphu leyo iphinda icholwe njalo isihlanganiswe lesawudo (itswayi). Ukuphindwa lokho kwenzelwa ukuthi impuphu leyo icoleke kakhulu njalo ihlangane kuhle letswayi. Abanye abantu bachola ndawonye lamazambane. Kuthiwa kuqondile lakho lokho.

Endulo ukhothi lwalungumphako womuntu oya empini. Kuthiwa lwaluthwalwa ngezamba ezelukwe ngengxoza yetshabela.

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey
<div class="survey-button-container" style="margin-left: -104px!important;"><a style="background-color: #da0000; position: fixed; color: #ffffff; transform: translateY(96%); text-decoration: none; padding: 12px 24px; border: none; border-radius: 4px;" href="https://www.surveymonkey.com/r/ZWTC6PG" target="blank">Take Survey</a></div>

This will close in 20 seconds