INJOBO ITHUNGELWA EBANDLA: YETHULWE IVIKI YOKUKHUTHAZA EZAMASIKO

26 May, 2016 - 00:05 0 Views

uMthunywa

Pathisa Nyathi

SENELA ukuthi fuqaqa eFilabusi sahle sabona ukuthi ngempela lapha idili lenziwe ngabaninilo. Indawo yonke okuhlukana khona imigwaqo sathola kufakwe amabhakani abika ukuthi sithathe indlela ekusiphi isandla. Lokhu kwaba yinto esayibona saze sayafika khona kanye koMahlabayithwale, uGodlwayo kaDambisamahubo Mafu.

Ngihamba loMfundisi uPaul Bayethe Damasane kunye loFikile Nomadlozi Nyathi loSisa Ndlovu abasuka eMagugu International Heritage Centre eMatobo.

Zimatshumi mabili lanye enyangeni kaNkwenkwezi lanxa ngesiNtu sakithi inyanga esiquthile phezulu nguNhlangula.

Phela thina sibala ngenyanga le esiyibona phezulu. Pho yona isuka itshiyane kancinyazana lale eyamaKhiwa. Thina owethu umnyaka ulenyanga ezilitshumi lantathu hatshi itshumi lambili. Sathi sithi vumbu khona sathola kungesimuntu kuyinyelane. Kwakungabizwa ozwayo. Abanye ngababehamba behaluzela abanye labo beditshazela.

Abanye ngababesinsitheka. Wawungathi kusemlindini wamavimbandlebe ngemva kwesihlambo.

Imililo laphaya yibuhanguhangu iyavutha. Ngamazikoziko abanye ngabasikelela inyama engamagqibhagqibha ngoba ziwe zabangamakhulu amathathu evayo nxa sisizwa. Uze ukhumbule imikhosi yezolo abantu behlelwa ngamaxhiba abo. Uyabe uqinisile nxa usithi wena inyama izaphekwa ngomhluzi wenye. Limqotho futhi elithi idili lenziwe ngumninilo. Imota lucaca, ngamadilikelana ezimota ezikanokutsho eziphume ngendawo ngendawo ezinye zazo belo ziphume ngaphandle kwelizwe. Laphaya umsakazo uyasuka, udume kuthintitheke umuhlwa. Endlebeni sekuthe nki ungathi uphakathi komzhizhi wenyosi ezikhaphe iNdlovukazi. Amatende ayekhona okuzakuba kuhlezi izethekeli eziyinkulungwane evayo.

Kulabanye ababukise abakwenza ngezandla — okubazwayo, okuthungwayo lokwelukwayo. Lezilimo eziphuma emasimini zikhona — amajodo, amakhabe, amathanga, amakhomane, amazambane lokunye okutshiyeneyo.

Labaphuma eMagugu bebelapho bezebukisa imisebenzi yabo ephathelene lezamasiko lobuciko. Sezithe gwaqa iziphathamandla zikaHulumende. Ukhona u-Abednicho Ncube okunguyena isiphathamandla sikaHulumende esiphethe iNtuthuko ezabelweni kunye lezaMagugu eSizwe aMasiko loBuciko. Bakhona abeNational Arts Council abagoqela uMqondisi wayo u-Elvas Mari loMsekeli wakhe uNicholas Moyo.

Lezinduna zikaMthwakazi zizile ngobunengi. Ukhona uNyangazonke oweKezi, uMathema oweNqameni, uSinqobile Mabhena owakoNswazi, uKhumalo oweNsindeni, loMarupi oweGwanda. Kanti-ke labakhokheli bazo izinduna uFortune Charumbira loMtshana Khumalo bakhona. Baqala ukutheleka abantu abanye bethe wathalala edwaleni.

Lomphezulu wasabela ngoba laseliqala ukukhiza izulu lacina liqina okwenza abanye bakhupha izinto ababezibukisile. Kuvele kunjalo esiNtwini sakithi. Okuhle kukhatshwa lizulu elina lingadumi.

Okuhle okwabukwa ngabanengi yimisebenzi yezimbongi ezazihaya izinduna ngezangelo zazo. Lokho kwenziwa ikakhulu nguLerato “Nqindi” Ndlovu odabuka eNtalale khona eGwanda. Zazikhona ezinye ezimbili ezakoKhumalo.

Lazo-ke zazemba zaweza kwaphakama izinwele kwezwakala usinga lusehla lomgogodla. Wazatheleka emdangweni okaSerumola u-Albert Nyathi wazihaya ezenkosi yohlanga uMzilikazi kaMatshobana. AmaKhumalo ayelapho abonakala ukuthi ayafudumala ngempela.

Wazavela ebantwini uVezi Maduna induna yakoGodlwayo ekhatshwe liqula elaligiya lihlome liphelele. Wembethe isikhumba sengwe okaMathayi osemxhilibana ngoba sewawabona abamanengi amalanga. Hawu abanengi bakhumbula izolo izwe lisakhile. Imvunulo yesiNtu yakuveza lokho, ukudla lenani lezinkomo zakufakaza.
Isethekeli esimqoka sibesinguMsekeli kaMongameli uPhelekezela Mphoko owayekhatshwe ngumkakhe. Laye ubevitshile ehlobe ngayo imvunulo yaboyisemkhulu ababelawula iNqobo ngesikhathi sikaMzilikazi. Ekufikeni kwakhe wahle waqala ngokwethekela okubukisiweyo. USikomitshi weFilabusi wayehambe edingisisa ngalokho okubukisiweyo ukuze achathekele okaMphoko.

Lwaqala uhlelo lapho izikhulumi ezethula khona izinkulumo zazo. Osahlezi esihlalweni sikaSikomitshi omkhulu uMoyo wemukela izethekeli. UMfokaDamasane nguye owayephethe uhlelo. OkaNcube wethula inkulumo yakhe emfitshazana wacina esethula uMsekeli kaMongameli owethula inkulumo yakhe kuMahlabezulu. Emveni esebonga uMafu waqonqosela ukuthi uMsekelamongameli ulezopha lokubona kuthi isigaba salolu uhlangothi siyathuthuka lokuthi amafekithali la avalwayo ayavulwa ukuze sibe yisizwe esihloniphekayo, isizwe esinothileyo.

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey
<div class="survey-button-container" style="margin-left: -104px!important;"><a style="background-color: #da0000; position: fixed; color: #ffffff; transform: translateY(96%); text-decoration: none; padding: 12px 24px; border: none; border-radius: 4px;" href="https://www.surveymonkey.com/r/ZWTC6PG" target="blank">Take Survey</a></div>

This will close in 20 seconds