INJOBO ITHUNGELWA EBANDLA: KASAZI UKUTHI IYOZALA NKOMONI KOMHLAHLANDLELA

25 Aug, 2016 - 17:08 0 Views

uMthunywa

KABACOMBI omama balomuntu phansi. Yaduma yadla amahabula. Yahininiza kwazonda umhlabathi. Yaqhwaya phansi yaze yangathi isingeyakoSambane ngesibongo. Pho izakwenzani nanku kusele inhliziyo kuphela?

Lamabhawudo ungathi azakhumuka. Lawomzimba wami belo ungathi lawo azakhumuka izinyawo lomzimba kuvalelisane. Iduma nje kimi sekuduma umdumo wayo enhliziyweni. Lapha ngabona ukuthi liyatshona emini libalele ngitsho lasebukhweni bezinja. Izintaba ezingathi ngamatshemikhonto egwaze umhlabathi asethumela imithunzi lezithunzi ukuthi kwembese iganga.

Sekuqanda lapha kanti ilanga kalikayimunya kunina. Zintaba zalapha ezisinda umhlaba. Nansiya iZhayimbe. Ngaleya iFumugwe iyabheja layo. Nansiya iMvana. Eluhlaza kude le yiBazha.

Silonda imizila. Siyathungatha lapho okulemizi elabomama abacombe izindlu zabo ikakhulu imikulu. Sesike sakhuluma ngawo lumkhankaso osuqalile ezabelweni zeMatobo. Ngivuke kuseluvilibana ngabhejelana lawo umqando, kwazise mhlalokho intshongolo yayihlokoza umnkantsho ngokwawo. Ngawabhekisa khona eFumugwe.

Kulapho esasizaqala ukuvakatshela izindlu eziconjiweyo. Ngizakuyahlangana loKhansila weWadi yakhonangale ezindaweni ezigoqela iFumugwe, iBazha kunye leMazhayimbe. Izindawana zonke lezi zibizwa ngezintaba lezi ezingamagwazamayezi.

Ngonyaka odluleyo saqala eBazha kwathi ezinye izindlu eFumugwe lapho esacina khona kazaze zahlulelwa. Yikho nje lonyaka sithe thina kasiyeqala khona eFumugwe sizecina eBazha. EFumugwe lapha yikho engizahlangana khona loKhansila weWadi uWidy Moyo oyisakhamuzi seFumugwe. EFumugwe lapha futhi yikho esizahlangana labehluleli ababili, umbalisi owakoMoyo ofundisa esikolo seSilawa kunye lodade ofundisa okhijana uNkosikazi Khuphe. Ngahle ngathola sebengimelele endleleni. Sengifikile kibo kasisawaphozisanga amaseko. Sahle sayingena indlela. Kanti sesizahlangana lobunzima ekuhambeni.

Thina sithi kulemigwaqo ehamba izimota kanti zindonga eziwelwa zimpophoma zamanzi  zona ezitshenkeleza zilulandele ngapha esemba udonga. Khonokho nje elinye ivili lemota salibona selifunga ijoyi lidweba umzila oyisigombolozi emoyeni. Kwasala elilodwa sekuyilo elizama ukudonsa imota. Udonga lwamba phansi lwathi lona akuqalwa. Lwasuka uthuli lwathi nki emakhaleni intshiya lenkophe kwafana lezigcwele uthuthu lomlotha ophakanyiswe ngamanzi nxa ethelwe emlilweni. Sazama saze sabeka phansi. Ngayihwatsha eyaphelela ngaphakathi.

Ngangiyiqondise ezakhamizini zalapha ezingalungisi imigwaqo. Pho ephelele ngaphakathi izwiwa ngumniniyo, kayizifinyelelanga zona eziyizifebe. Hawu bo suka, basila-ke labo ngoba babezalala bequmbile.

Saludinga uncedo ebantwini saphathiseka imota bayenyula kodwa sahle sabhekisa amabombo ayo emuva. Mina ngasala sengisidla ubhuzu lomkumbakumba lo abanye abathi yisijeza. Angithi umnyaka loya imota yangivubela emhlabathini amabhawudo omzimba axega, kwathi amanye athukuluka. Izinyalo kazivumi ukuthi ngime isikhathi eside kumbe ngihambe umango omude. Ngasala-ke ngiluqhulula ubhuzu ngiluphosela ebhalwinimlomo.

Sithe sesikhuphukile umsebenzi waqala. Sayingena imizi sabona ukudla kwamehlo. Omama baleminwe, suka bo!

Imibala oyibona lapho iginyisa amathe. Bakhona asebeze bayadinga inhlabathi eyemibala engatholakali ezintabeni.

Ukhona umama odabuka eNkayi ovakatshele kwabo wayakuza lenhlabathi engumkhakha omuhle kakhulu. Lathi lisiyasithela ngale kwezinde lathi saphindela emuva. Ngenxa yobunengi bomsebenzi ngahle ngathi kungcono ngilale khonale. Lokhu kwenza savuka lenkukhu saphulula amehlo sayingena indlela. Sasilele sibone izindlu ezingamatshumi amathathu lanhlanu. IFumugwe sayigqiba saze sathatha lengxenye yeMazhayimbe. Sasesisazi ukuthi sisalelwe ikakhulu yiBazha. Pho lapha imizi iyisixhobexhobe. Kulula ukuvakatshela imizi eseduzane.

Kuthe kutshaya ihola letshumi sayiwela iBazha. Lakhona zazikhona izindonga kodwa zinganeno kulaleziya ezasibonisa amathumbu omhlaba usitshunwa livili lemota. Ukudinwa nje yikho okwasekuzithathela. Kambe izinsuku ezimbili umuntu etshayela imota. Kanti leminyaka kayibuyeli emuva. Ngabona ukuthi asemanengi amaKhisimusi esengawadlayo. Akukhulwa kubuyelwa emuva. Baqinisile nxa bethi guga mzimba, sala nhliziyo. Iyasala ilokhu ibalisa izama ukuchapha lemifula ewelwa ngamehlo qha.

Sabona ukuthi omama imvelo bayayazi. Bayazazi izinyamazana ezitholakala endle. Sazibona intundla, sazibona indlovu. Sazibona izihlahla sawabona amaluba. Abanye ngabacomba ngensizi zomumbu otshisiweyo wasubiliswa lempuphu yamabele. Amaqhinga akapheli sibili. Sabona amatafula enziwe ngomdaka kunye lamasofa akhona.

Sekwaze kwabunjwa lezindawo lapho okubekwa khona amaselefoni. Kayikho into emiyo. Ivili liyajikajika, into yonke iphakathi kohambo. Injalo impilo le esiyiphilayo ngoba ifuze xathu izinkanyezi zezulu.

Phosa amawadi amanengi asevakatshelwe. Kusasele lawo azaqediswa ngempelaviki ezayo. Njengoba satsho sekuzasala ukuthi ikomiti yakoBulawayo ivakatshele imizi ekhethiweyo emihlanu yona idinge ingqungquthela ezizakwethulwa eMagugu mhlaka 1 kuMfumfu ka2016. Zindala zombili, akwaziwa ukuthi induku loxakuxaku kuyowela ngaphi. Khona nje ukuthi iyozala nkomoni koMhlahlandlela akwazibani.

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey

This will close in 20 seconds