Giya Mthwakazi Iqoqo lezinkondlo Ugwalo ludindwe yiLongman Zimbabwe

24 Sep, 2020 - 00:09 0 Views
Giya Mthwakazi  Iqoqo lezinkondlo Ugwalo ludindwe yiLongman Zimbabwe

uMthunywa

Giya Mthwakazi
Iqoqo Lezinkondlo
Ugwalo ludindwe yiLongman Zimbabwe
Indikimba — Ezothando
Imbongi nguRev G B Tshabalala
Isihloko senkondlo — Uthando luyingozi

Imbongi kule inkondlo ikhuluma ngento ethabisayo, ejabulisa uzulu kodwa lapha itshengisa ukuthi leyonto abayithi luthando iyingozi njalo ebantwini. Imbongi isipha lesi isibonelo esithi amajaha alala ehamba, ahamba ubusuku onke elanda izithandwa zayo. Lokhu kwakuvame kunsuku zezolo. Ayamangala amajaha akhathesi nxa esizwa ukuthi amajaha ezolo ayehambela intombi zawo lemimango ekude.

Amajaha akwenzayo khathesi ayesaba inswelaboya, izigebengu esezaba khona. Izolo amajaha ayedabula emanxiweni amadala, ajokoliswe ngamadlozi, ajimile alahleke lelizwe ngoba enyathele phezu kwamangcwaba. Izolo bekuzila ukuthi abantu banyathele phezu kwamangcwaba hatshi lokhu esikubona khathesi nxa kungcwatshwa omunye abanye abantu bayabe benyathele phezu kwamangcwaba abanye.

Lapha imbongi iyakuqinisa ukuthi kwakuzila lokho ngoba lawo majaha ayesiyanyenya ayethi enganyathela amangcwaba ajimile alahleke ahambe lelizwe ecine engasafikanga lapho abenxwanele khona. Ngenye yezingozi zothando le ngoba umuntu nxa eseduha ehamba lelizwe ucina esephakathi kwenkinga. Intombi lazo ngakwelinye icele azibambeki, amaklalathizi awakhuzeki nxa uthando selubhebha lungangama luze lwedlule indlulamithi (intundla). Luzigabha intombi ezinhle zingasalaleli nxa zixwayiswa.

Azilaleli izintombi lezi nxa sezikhuzwa ngabazali. “Imilomo yabazal’itshayelitsheni.” Azikhuzeki izintombi lezi nxa zikhuzwa ngabazali sekungathi lokho abakukhulumayo kutshaya phezu kwelitshe lona eliqinileyo elingaqhekezekiyo. Zenzenje lezi ntombi kazikhethi ijaha libelinye kodwa ziyatshatshamisa abemanengi besekudaleka ingozi amajaha esebangisana intombi. Lanxa sebexwayisa intombi leyo ukuthi ikhethe libelinye ijaha phakathi kwambalwa kakula ntombi elalelayo.

Isigcino baze babone ngamapholisa ebatshengisa “oseqanda” okutsho ukuthi osefile edliwe yingozi yothando. Kubalokubulalana kubangwa amantombazana kumbe wona amantombazana ebulawa ngamajaha. Zikhona lazo intombi ezatshelwayo ukuthi uthando luphelile. Lokho kwenza izintombi lezo zabaleziyezi zadacaka phansi ngoba zazingakulindele ukutshelwa lokho. Zawela phansi lezo ntombi umzimba wazo wacobeka wathamba.

Zabalokudana okukhulu izintombi sezaliwe azaze zabona lokuthi zisaphilelani nxa sekunjalo. Imbongi isitshela ukuthi kwezwakala ilizwi kuphela elavela lisithi: “Ngisaphilelani?” Azikwemukelanga kuhle ukwaliwa lokho izintombi ngoba zadinga imithi yokuzibulala enjengabo phalafini kwadingwa lamadibha. Imithi leyo kukhanya yasebenza imisebenzi yokubulala ngoba imbongi ithi ekucineni kwabhalwa, “Kasekho”.

Yayisibhubhile leyo ntombi engemukelanga ukwaliwa lokho. Ngalokho-ke imbongi ithi luyingozi loluthando. Imbongi iyasitshela njalo ukuthi kudala amajaha ayenikwa izithembiso aphathelwe imiqhina yizintombi adlele ekhwapheni ukuze abanye bengaboni kodwa kugcwaliswa lolothando.

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey
<div class="survey-button-container" style="margin-left: -104px!important;"><a style="background-color: #da0000; position: fixed; color: #ffffff; transform: translateY(96%); text-decoration: none; padding: 12px 24px; border: none; border-radius: 4px;" href="https://www.surveymonkey.com/r/ZWTC6PG" target="blank">Take Survey</a></div>

This will close in 20 seconds