Get breaking news alerts.
Don't miss a thing.
Subscribe

A-LEVEL: Ukuhluzwa kogwalo – Bantu BeHadlana

07 Apr, 2016 - 00:04 0 Views

uMthunywa

Charles Dube

Indaba yokuxhwala kukaSilobile elandela uNgenzile kayibaphathi kuhle abakoMbengo. Sesibonile ukuthi unina kaSilobile uMaNgwenya engathunukala ngalolodaba uhle abe ngohlengezela inyembezi.

Ibuhlungu indaba yakhona ngoba loKhokho laye kayekeli ukukhuluma indaba ezigudla kulolodaba. UMbengo simbonile ngeviki ephelileyo ebuka isikhukhukazi sigubuzele okungamatsiyane kwaso siwavikele kubudli obunjengokhozi labohelwane.

UMbengo wakhumbula uMaNgwenya, wambona engalali ebusuku; wamuzwa eqaqamba ebusuku uSilobile, ngezinye insuku kusisa engazange acimeze uMaNgwenya, okutsho ukuthi wayengazange alale. Saphela isineke sikaMaNgwenya. Kodwa wamangala ukuthi kanti uSilobile kabongi ngani! Aze atshiye unina owamdubekela kangaka. Wayezibuza ukuthi bona abaphansi babevumelani okunje? Wakhuluma amazwi aqatha uMbengo ethi:

“Bekungaba lani ukuthi umfazi othwele okunje akuswele, ukuze unganindeki ngobubi umhlaba!” Kuthiwa waze waphumisela esebuyela endlini yakhe, “Iyadela inkukhu le yona ethi ingathi, ‘Na. . .nso ingozi’ bayizwe abantwabayo. Kodwa abethu sebephulela inkuni endlebeni basifulathela.”

Lokhu kuveza sobala ukufuthelana ayeyikho khona uMbengo ngesenzo sikaSilobile esokwehluleka ukubonga isiphatho esihle ayesinikwa ngunina wakhetha ukuhlamuka walandela uNgenzile.

Sisiyaphambili sifunda ugwalo lolu sizwa ukuthi ngensuku zakudala intombi yayithi isiyakwenda bayiphelekezele ngengiga eyabe ibazwe nguyise. UMbengo wayekwazi ukubaza ingiga yikho nje lapha kuthiwa wathi esabuka ingiga yakhe kwafika uMaNgwenya, bayibuka bobabili waze waphumisela uMaNgwenya wathi, “Yona sibili; ethi umuntu ephelekezele umntanakhe ngayo bazi lalabo, lapho aya khona umntwana, ukuthi bathethe umntanendoda.”

UMbengo waphendula inkulumo kaMaNgwenya le ethi kathule ngoba kumalile. Yena uMaNgwenya wafaka uNgenzile phakathi ethi wenziwe. Wayebuhlungu ngesenzo sikaNgenzile sokuthatha umntanakhe.

Nxa uMbengo lowakwakhe betshone ekhaya uKhokho laye babemtotobisa ayetshona esihlahleni sikaMbengo.

Yikho lapho uKhokho ayephanda obesekugqibelekile. Lamhlanje sizwa ethi kuMbengo abantwana sebekhula kubi, sebezidobhela. Uyaphambili uKhokho ethi kabasalaywa muntu.

Uqhuba ethi yikho baze badobhane lembabazane. Waqhubeka esewaqondise kuMaNgwenya ethi umntwana yinja njalo kalandulelwa. Uphungwa kokuphela njengempukane okuyikuthi umntwana ukhuzwa njalonje.

Yisifundo esiqakathekileyo lesi ebantwini ngoba bakhona abalandulela abantwana lanxa bonile uzwe umuntu ethi owakhe umntwana ukhuliswe kuhle engezake enze lokho okuthiwa ukwenzile. Uyaphambili uKhokho ethi,

“Kusatshisa . . ., kusatshotshozela, uyaqonula njengethokazi lenkomo elingakaze lisindwe. Kodwa kungaphola abe njengesalukazi senkomo ebusika.”

Uyabuna lowo obeqolotsha nxa sekumphelele lowo obeziqakisa. Wayaphambili ngemfundiso yakhe uKhokho ethi abaphansi abalaso isazi. Kubuya sekuqumbile okungelandlebe. Lapha wayesitsho ukuthi abantwana abangalaleliyo babuya sebezithwele izisu ezingelaboyise.

Siyithathela lapha lindaba ngeviki ezayo.

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey
<div class="survey-button-container" style="margin-left: -104px!important;"><a style="background-color: #da0000; position: fixed; color: #ffffff; transform: translateY(96%); text-decoration: none; padding: 12px 24px; border: none; border-radius: 4px;" href="https://www.surveymonkey.com/r/ZWTC6PG" target="blank">Take Survey</a></div>

This will close in 20 seconds