A-LEVEL: Ukuhluzwa kogwalo – Bantu BeHadlana

03 Mar, 2016 - 00:03 0 Views

uMthunywa

Charles Dube

UNdlovu obethunywe nguMbengo Ncube kuVulela ukuthi ayemcelela umntanakhe uSilobile usephendukile.

Sihlangana laye lamhlanje esethula impendulo kaVulela kuleso sicelo. Kodwa ubengathini uVulela kungasumnikazi wecala lelo aletheswayo? Uwuvumile umlandu uVulela ukuthi umntanakhe uNgenzile usengenise abantwana babantu ebubini. Wakhala ngokuthi usehlulekile. Wathi kasalali langekhaya uNgenzile kodwa uselala khona enkomponi eMbijana.

Wakhuluma amazwi abuhlungu uVulela azwisa loNdlovu ubuhlungu nxa esithi, “Ngabe yinkomo ngabe kangisahlupheki kangaka. Pho ngumuntu!” Ngenye indlela uVulela wayesitsho ukuba aluba yinkomo wayezayithengisa azuze imali kumbe ayibulale adle inyama manje ngumuntu lo abakhuluma ngaye.UNdlovu wayithwala-ke impendulo kaVulela njengokuyibeka kwakhe ukuthi uyatsha njalo uthi umntwana usemehlule, kasazi lokuthi angamthini.

UMaNgwenya njengomuntu wesintwana abaziwa ngokuphanga bakhale wezwakala ngelithi, “Ungibulele-ke mina.”

Lomkakhe uMbengo wamvumela kodwa kwakungasasizi ngalutho ngoba asechithekile engasabutheki. UNgenzile wayesehambe laye uSilobile. Babevuke abanye bengena ezingutsheni, kabaze bawunanza umnyama. Abantwana abangawesabiyo umnyama ngasebexhwalile kakhulu. Kunjalo-ke ngoNgenzile loSilobile ngoba kuthiwa bawuthuza umnyama lowo.

Njengomuntu ofundelayo owayengakajuli kakhulu phakathi kobubi kuthiwa inhliziyo kaSilobile yake yamdutshuza ibuza ukuthi uya ngaphi; lokuthi boneni kuye abazali bakhe aze abafulathele nje; ahambe engabavalelisanga. Kuthiwa yaze yaphosa yambinda nxa isithi kuye, “Bona bakudubekela kangaka?”

Sasisasekhona kancinyane isazela kuSilobile ephosa abone ububi njalo aphose azikhuze. Kodwa siyezwa umlobi lapha ethi kulukhuni ukuthi inkomo iphenduke nxa isivele yawela edibheni, ikakhulu nxa beyitshayela phambili abantu.

Kusobala ukuthi uSilobile wayesephakathi kwedibha etshayelwa phambili nguNgenzile. Wayengeke abe esaphendukela emuva. Wagwanya uSilobile waba yintwala kaNgenzile, okuveza ukuthi wanamathela kuNgenzile.

Waya lapha okuthanda khona uNgenzile. Abazali bakhe uSilobile baba bancinyane kuloNgenzile. Wakhetha ukulandela uNgenzile uSilobile kulokuthi alandele izifiso zabazali bakhe. Kwathi lingakatshoni ilanga uNgenzile kuthiwa wanqumela ngakwabo kaNgenzile, walingisa amakhanka enqumela amazinyane.

Balala bafa abantu ngalolosuku. Sebelele obukabhuka njengomuntu enqumela inja kuthiwa wayiphosela iqatshana lenyama ayeligoqele ephetshaneni uNgenzile. Wabe uyiloyile inja. Yasala isikhonkokhonkotha, ilingisa ebiloywe zindwangu. Waphuma laye uSilobile uNgenzile. Kwakuyisiga lokhu ukubona amantombazana ehamba ebusuku ngomnyama omkhulu. Imvundla yeHadlana yayingakujayelanga ukwethuswa ebusuku. Kuthiwa yamangala ukuthi mhlalokho umhlaba wawuvuswe yini ebusuku.

Izikhova zeHadlana.

Share This:

Sponsored Links