Umsebenzi wamapholisa ufezeka lula ngosekelo lukazulu

05 Mar, 2015 - 16:03 0 Views
Umsebenzi wamapholisa ufezeka lula ngosekelo lukazulu

uMthunywa

Izilinganiso esizethule kuviki ephelileyo ziyinhlolisiso yoluhlu lweZRP Anti-stock Theft Unit ekwenza kube lula ukuthi sikubone mhlophe ukuthi sonke silomlandu wokuphatheka entuthukweni yansukuzonke. Sisebenzise impawu ezihambelana lesimo esikhona. Uluhlu lolu soluphumelele kabi ekukhankaseleni ukusetshenziswa kwemitshiso.

Yikho sihlala siqonqosela ukuthi bonke abalimi kumele baphatheke kulolohlelo ngoba luluhle. Ubuhle balo loluhlelo kalupheleleli lapha ngoba sikhuluma kunje-nje, impumelelo yalo isizwakale lakwamanye amazwe akulumkhono wangeZansi Afrika kuhlelo lwamapholisa olweSouthern African Regional Police Chiefs Co-operation Organisation (SARPCCO).

Ngakho-ke, singasaleli emuva lathi bakwethu kasiphathisaneni labanqobi sifake izifuyo zethu imitshiso ukuze silondoloze izibaya zethu eziyizo ezingumfula omkhulu othela kowesibaya sesizwe.

Sizalubambela lapha udaba lwezifuyo anduba siphuthume siye kwezokugqekezwa kwezindlu zokuhlala lezamabhizimusi. Phela angithi selikwazi ukuthi ukugqekeza licala eliphathwa ngabacuphi beCID ngoba ligoqela inotho yomuntu kumbe eyelizwe.

Ngathi ngisungula loludaba emavikini asanda kwedlula, ngalazisa bakwethu ukuthi ogqekeza endlini yotshani ulaso isibindi kumbe ithuba lokukhula kulowomsebenzi wakhe aze agqekeze esitolo ngakho siyabe sifuna ukulugqiba lolodubo luseselutsha.

Ngacina ngithe fihlani impahla yonke elakho ukuhuga amasela. Lingayihluthulela lapho okufanele khona kumbe ukubiya intango zenu ngamagetsi lokunye okunjalo.

Bosomabhizimusi ngiqhubeka ngilinxusa ukuthi liphathisane lamalunga e-Neighbourhood Watch Committee asezigabeni elihlala kuzo ngenjongo yokuthi libonisane ukuthi lingenqabela njani ukugqekezelwa.

Uzulu uzimisele ukuphathisana lani. Angithi lisakhumbula ngisethula ukuthi osomabhizimusi base-St. Mary’s eHwange budebuduze lesivande seIrrigation yakulowomango abatshontshelwa sukulunye behlisa iphika ngemva kokubotshwa komunye walabo ababebagqekezela uClayton Mpofu.

Kayisuye yedwa-ke u-Clayton owatshiswa ngabacuphi ngendaba zokugqekeza weqela phezulu. Kule iviki ababanjiweyo bezama ukuzikhotha emhlana ngu-Xolani Siziba oyisakhamuzi sasesigabeni sakoNjula eGwelutshena, lapho esizwa kuthiwa kwakulamajaha amahle khona, engomeni yabokhokho.

Angazi ukuthi ingahlabeleka yini kulezi insuku kumbe ngemva kwaloludaba lukababa uSiziba lo owabotshwa esetheswa umlandu wokweba omakhalemkhukhwini ababili endlini kamakhelwane wakhe.

Kubikwa wabulala isihluthulelo sikametheswacala lo wazithela phakathi kwendlu kamakhelwane weba omakhalemkhukhini ababili. Yeyi madoda, kunzima. Yena umamangala elenotho enganani bakwethu okungenza sibone sengani ungcono kulathi sokumele simthathele alakho engasiphanga?

Singayacela itswayi angithi ulakho ukusipha? Pho nxa sesisethesana amacala afana lala, sisayonathisana amanzi? Yebo ye, zonelwa mvunye njalo isela ngelibanjiweyo.

Kodwa, kasiphileni impilo emsulwa ezenza sifakazelwe ngomakhelwane ngobuhle lapho sisetheswa amacala. Angithi uSiziba usesemsulwa lapha!

Simkhuthaza-nje ukuthi aqine njengendoda angabalekeli icala lakhe ngoba amapholisa eGwelutshena engaba lomunye njalo umsebenzi wokumdinga kulokuthi avikele amanye amacala kulowomango.

Ah! Kunzima, kubikwa uSiziba lo kaphelelanga lapho. Ngelinye ilanga, wacina esiyabonda umamangala emethesa icala lokumbizela amapholisa. Ngelinye icala phela njalo lelo.

Ngidinga ngiswele ukuthi singaphathisana njani ukuze sibekwazi ukuthi  icala kaligqitshwa ngokudala elinye. Kumbe ukuthi ithumba lobuhlungu benhliziyo elidalwa yikonelwa kalikhanywa ngolaka — ulaka lusidalisa amanye njalo amacala esicina siswela ukuthi singazesula njani kuwo. Isono kasiphindiselwana.

Omunye njalo owetheswa icala lokweba ngubaba uStanley Mpofu oweVictoria Falls. Kubikwa lelocala walidalela kwelinye lamalokitshi akulelodolobho, eChinotimba.

Kasazi-ke ukuthi umthethwandaba uzamuthini uMpofu. Kodwa umlandu wakhe kubikwa wawudalela kwesinye sezitolo lapho azama khona inhlanhla ngokweba isolitshini (4 X Z68 contact adhesive glue) azama ukuyifihla ebhatshini kodwa impi yomndeni waseFolosi yathi ulamanga! Yamtshisa.

Omunye nguGibson Phiri. Umnumzana Gibson Phiri-ke yena oyisakhamuzi saseShabula eLupane wetheswa icala lokutshontsha i-converter, ama-solar panel le-‘bhetri’ (battery) elilamandla omlilo ayi-12 volts.

Hm! Wakhala-ke umamangala ngoba icebo lakhe lokuletha amandla kagetsi ngekhaya laselidiliziwe. Watsha-ke uPhiri yonke leyompahla yatholakala. Phela impi yomndeni kayitshiphanga bakwethu.

Ithi ingaphembela kakuhle inuke umkhondo kaSigilamkhuba, iwulonde ngobunono baphezulu okokuthi kukalutshwana ukuthi uphunyuke ‘tsotsi’. Lapha sitsho o‘tsotsi’ ngokwabo, lingalokothi lephule umthetho, liyabotshwa!

Ngithemba nxa ngilethulela impumelelo yomsebenzi womanyano wamapholisa lozulu lizakunanzelela bakwethu ukuthi kumqoka ukuthi sihlale silitshayela ihlombe. Phela impumelelo yethu yonke ivelela kini mahlabezulu.

Ngokunjalo, siyalibonga njalo sizahlala silitshayela ihlombe bakwethu ngoba wonke umsebenzi wamapholisa, ufezeka lula ngenxa yosekelo lwenu. Awu-bo, sidibane njalo emavikini azayo.

Umlobi ngomunye wabasebenzela emahofisini ezobudlelwano beCID lomphakathi. Phosa elakho ZulukaNdaba ngeziphathelane lezokulondoloza impilo yoluntu lenotho yakhe, ukuthula lokugcina umthetho wesizwe.

Ungamxhuma ku-04-700171-9 Extension 3193; 0735752386 / 0716616987 / 0783185092 kumbe ebulenjini [email protected], [email protected] kumbe [email protected]

Share This:

Sponsored Links