Ukulungiselela kuyadingeka nxa ulimela ukuthengisa

20 Jul, 2023 - 00:07 0 Views
Ukulungiselela kuyadingeka nxa ulimela ukuthengisa

uMthunywa

Langelihle Moyo
INHLANGANISO ye-Agricultural Advisory and Rural Services isikhuthaze abalimi ukuthi baqalise khathesi ukwenza amalungiselelo esigaba sokulima esizayo ukuze bangaphaphatheki nxa izulu seliduma.

Oyingcitshi kwezokulima, uMqondisi kunhlanganiso le, esabelweni seMatabeleland North uMnumzana Dumisani Mbikwa Nyoni uthe abalimi kumele balungiselele kulesikhathi ukulima nxa befuna ukuthengisa isivuno sabo.

“Khathesi sikuNtulikazi, umlimi wonke olima ngezulu kumele abeseqalisile ukulungiselela. Emasimini kumele abe esefaka umquba kunye lokulungisa indima azalima kuzo.

“Okunye njalo okumele umlimi akukhangele yikuthi umnyaka wonalowo uzakuba lezulu elinganani.

“Abasiki bebunda sebeqalile ukuthi isigaba sika-2023-2024 sizakuba lezulu elibizwa ngokuthi ngu-El Nino okutsho ukuthi izulu lizakuba lilutshwane.

“Izulu leli lande ukuba lomoya futhi kuyenzakala ukuthi line libe linengi ngesikhathi esifitshane amanzi aphangise ageleze ahambe angabe esangena phansi.

“Ukwazisa abalimi ngesimo sezulu, kwenzelwa ukuthi abalimi benelise ukukhetha kuhle izilimo abangazilima ezihambelana lezulu elikhona.

“Ngomnyaka we El Nino sikhuthaza abalimi ukuthi bandise kakhulu indima zamabele, inyawuthi lomabhekilanga (sunflower) kuthi ezomumbu zibe zinlutshwane ngoba isilimo somumbu siyadedesa sifuna izulu elinengi,” kutsho uMnu Nyoni.

“Okunye njalo okumele likwenze njengabalimi, nxa lithenga inhlanyelo yenu, thengani inhlanyelo ephangisa ukuvuthwa, ethiwa ngesilungu yi-Ultra early maturing varieties.

“Le yimhlobo yenhlanyelo evuthwa masinya ihambelana lezulu elilutshwane.

“Akumelanga uphambanise uthenge inhlanyelo ethatha isikhathi eside ukuvuthwa ngoba uyabe ungasoze uzuze lutho ngoba izilimo zizakutsha ngelanga inzuzo ingabi khona kukanti uyabe usukhiphe inkulungwane zemali uthenga inhlanyelo lomvundiso,” kulandisa uMnu Nyoni.

Ubuye wakhuthaza abalimi ukuthi bathathe umhlabathi wabo uyehlolwa lokuthi balime izilimo besazi ukuthi bazazithengisela ngaphi lokuthi bazazithengisa malini?

“Kuyenzakala ukuthi umlimi abe efaka imvundiso kundima zakhe kodwa impumela yezilimo zakhe ingaphumi kuhle, sikhuthaza ukuthi abalimi bangabona sokunjalo bathathe umhlabathi uyehlolwa ukuthi kubonakale ukuba umhlabathi umunyu okunganani lokuthi uyabe usilela kuphi ukudla kwezilimo.

“Okunye njalo sixwayisa abalimi ukuthi bangalimi isilimo esisodwa kundima eyodwa okwesikhathi eside, kodwa kumele bazitshintshanise.

“Ukulima usazi ukuthi isilimo sakho uzasithengisela ngaphi njalo uzasithengisa ngemalini kuyanceda ekuthini uyabe usazi ukuthi uzathola inzuzo enganani njalo ezabuya ikuncedise ukuthenga inhlanyelo lomvundiso womnyaka olandelayo,” kuphetha uMnu Nyoni.

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey

This will close in 20 seconds