INJOBO ITHUNGELWA EBANDLA: Yikuphi okudala ubhalu leqhugwana?

08 Sep, 2016 - 13:09 0 Views

uMthunywa

Phathisa Nyathi

UNDEVUZEMPONGO uyakuzwa ukuqanda kwedwala anabe phezulu kwalo. Phela ibhulugwe lakhe lilembobombobo okwenza izinyama zakhe zithinte ilitshe leli elisemthunzini oqandayo.

Lapha lengqondo yakhe ize ijikame abone ngale kwamehlo akhe enyama, azwe okungale kwezenyama. Lokhu kwenza ingqondo yakhe iqonge yedlule ukhozi olumnyama khaca obeluzulela abantwana bembila. Ngale kwesiqongo sentaba kulemibhalo ayibonayo engabonwa ngabanengi. Ngale kwesiqongo kulolwazi lombono ogabhela abenyama, baphiceke. Pho kambe uthembeni umfokaSilevu?

Khathesi izonga liyagoba, usegebise ikhanda ukuze ajonkoloze okulingana lobuso bakhe. Uhle akhangwe yindlela ubhalu lolu olubunjwe ngayo. Yindilinga yendingilizi. Yisigombolozi. Emsamo le luyatshona. Lokhu kulwenza lufane xathu lendlu yamaZulu le ethiwa liqhugwana.

Kanje okufana lokunye yikuphi? Uyazibuza ngoba kuqakathekile ukubuza imibuzo enje ukuze impendulo imkhanyisele imicabango leminakano angabe elayo. Yiphi imvelo eyindalo yoMdali? Kambe akusidwala leli, idwala laphakade? Laye umuntu yindalo kodwa engendala okulingana ledwala leli umfokaSilevu abhace kulo. Angithi amatshe la aqala esengamanzi atshibitshibilika egeleza ngaphansi komhlabathi, njengawo umhiqo ojiyileyo?

Phela uNdevuzempongo kadingi izikolo zalamuhla. Amehlo akhe la angale kwala abone okuseduzane kodwa ayabona abike imbali yendabuko. Ilitshe leli uyalazi ukuthi yilo elidala. Umuntu ubengekho ngaleso isikhathi.

Okuphilayo kakuhlali emhiqweni welitshe ngoba uhangula ucitshe konke okuphilayo. Lokhu kukhomba ukuthi umuntu lokunye okuphilayo kuze emuva. Okufuze okunye yikuphi, idwala loba iqhugwana? Indalo zimbili. Kulendalo kaMdali, kubekhona indalo yomuntu. Uthi evela lapha emhlabeni umuntu athole idwala loba ilitshe livele likhona.

Yilo uVelekhona, okaFicwekhona khona  okaHlalekhona. Uthola ubhalu luvele lukhona. Uzakuthi lapho laye umuntu esedala azame ukulingisa indalo kaNkulunkulu.

Kuse kuthi bha engqondweni yomfokaSilevu. Indalo ilingisa indalo. Indalo yamuva ilingisa indalo yaphambili. Lokhu yikuthi indalo kaMdali ifuzisa indalo yomuntu. Ngenye indlela umuntu, ngokuba ngumdali omncane loba owamuva, ufuza uMdali omkhulu loba ophambili. Iqhugwana lifuze ubhalu.

Uyazibuza umfokaSilevu, “ Kambe yikuthi umuntu waqala ehlala ebhalwini olufana lalolu abhace kulo?” Nxa kunjalo ngokuza lapha uNdevuzempongo usethethe uhambo olumsusa lapha lumholele ezweni lamathongo, empilweni yezolo ilitshe lisancwebeka. Bungacina bumzuma obukaBhuka buze bumvezele imfihlakalo yemvelo.

Lapha ezimbalwini ezifana lalolu kulemidwebo yabaThwa eyizinkulungwane. Kambe abaThwa bebesiza lapha bezebalaza kumbe bebevele behlala khona? Uzaphendulwa  ngubani, nanku bakhona asebazibeka izazi zalo umhlaba zaze zaqamba laluhlaza tshoko zifunisela ngempilo yabaThwa lathi aboHlanga oluNsundu. Bona bazitshela ukuthi bazi konke, abanye zimpumputhe. Angaze akuthanda lokhu okwezinkunzi omazibeka lezibayeni zabanye.

Uzonda kuze kuvele imifolokazi yemibundubundu ebunzini. Uzatsake amathe ayekuthi laxa emsamo wobhalu lapho abheke khona.

Lapha imibuzo alayo iminengi ize iphose imgabhele enze sengathi sezikhutha. “Kambe kungaba yikuthi umuntu wathi esuka entabeni wasesiyakwakha phansi emhlabathini kodwa waqhubeka elokhu ezedweba lapha lanxa wayengasahlali khona? Engxenye wayethi nxa ephezulu lapha abone izinyamazana eziphansi kude le. Uzakwazi lokuzixhuma kuthi ezinye zazo azelaphe ngokucupha izinyawo zazo ziswele ijubane lokubaleka izinyawo sezibuhlungu. Zihamba zibabaya sengathi ngolezafesane.

Ezinye uzazilonda azinyenyele azitshoke ngemitshoko yakhe. Phansi le wakha izindlu ezifuze kanye zona izimbalu abehlala kuzo lapha entabeni. Uyananzelela ukuthi izindlu lezi ngamaxhokovana nje enziwe ngengatsha zezihlahla kunye lotshani. Kodwa ukuma kwalo ixhokovana leli kufana xathu lobhalu lolu akilo.

Nanso izula itshaya ibhule amaphiko,  ingqondo yakhe ize iyezetheka kwaZulu iyekuthi vutshalala koMthwakazi esakhile amakhosi, esabusa, izimpi zisaphakwa, isidlwadlwa sisadliwa ngamakhosikazi ayehloba ngesantubane eziqhola ngenkiza, umguza, imadlane kunye lobande. Amaqhugwana ayesenziwa ngobuciko obulobunono, enziwe ngobugagu obuligugu. Ayikhangelisise indlu kaMakhobolondo eNyokeni kucace kuye ukuthi iqhugwana lifuze ubhalu ngendlela efana lodiwo ukufuza kwalo imbiza.

Kumthuthe kumthwale lokhu ukuqanda mo kobhalu acine esekhangele phezulu — esengotshaya amangqetshane okwengqwele elindele lowo emthume ukuthi ayiphathele amanzi ngozipho. Phela izolo ingqwele ibikhomba ngophakathi. Oswele amandla ubedliswa amanyala, ubethwaliswa imbiza exhwathayo  azawukhombe umuzi olotshwala. Umbono onje ukhanye umupha intokozo ejulileyo uNdevuzempongo, azizwe sekuthi amamatheke, abobotheke njengosane lulele lapho abakwabo bexoxa lalo.

Ubhalu lumumethe imfihlo yendabuko, kodwa ovumela ingqondo yakhe lamehlo akhe  ukuthi kuntsheze kumbe kundize kuye ngale komkhawulo wamehlo enyama ubona insindansinda indaba yendabuko emunyethwe lidwala laphakade. Idwala lakubona konke ngoba lalikhona engqalweni yemvelo.

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey

This will close in 20 seconds