WATSHA TSOTSI: ‘Sitshayela lina ihlombe mahlabezulu’

14 May, 2015 - 13:05 0 Views
WATSHA TSOTSI: ‘Sitshayela lina ihlombe mahlabezulu’

uMthunywa

“AMHLOPHE Zimbabwe Republic Police,” kwethula isizwe seZimbabwe kumisakazo yonke ngokunqoba kweZRP eTrade Fair! Thina njengamapholisa sitshayela lina mahlabezulu ihlombe ngoba awukho ngitsho lamunye umsebenzi wamapholisa ophumelela kungelasandla sikazulu.

Okwenze sanqoba kulo umncintiswano yikuthi besibukisa indlela elibika ngazo izindaba zenu zakoCALA loyise uSigilamkhuba ehofisini ebizwa ngokuthi yi-Charge Office ngesiNgisi kuze kuyefika lapho esiyabe sesigqibe khona wonke amaphepha afaneleyo ayaziwa ngelikadocket. Pho ipholisa ngubani? Yini mahlabezulu. Lingadinwa, lakusasa.

Kuliviki ngizaqhubekela phambili ngokugcizelela ukugcinwa kwemithetho yasemigwaqweni ngenjongo yokulondoloza impilo yoluntu kuleyomigwaqo ngoba sinanzelela ukuthi iziphithiphithi zokulungiselela ukuvulwa kwezikolo engikhulume ngazo kuviki ephelileyo ziqhubekela phambili. Abanye abantwana abakafiki ezikolo, abanye babekhaphe labo abantwana, khona bephendukayo kukanti kulabadinga imisebenzi yobubalisi abalokhe besiyale lale ngenxa yokuvulwa kwezikolo. Kuleminye njalo imicimbicimbi elokhe isesekhona phakathi kwethu njalo labakade besethekelele bevela kwamanye amazwe sebebuyela emisebenzini lalapho abahlala khona. Lokhu kwethekelelana kwabantu emazweni ahlukeneyo kuphetha udaba lwethu lwamaPolice Clearance (PC) atholakala eCID engalwethula emavikini amabili edluleyo.

Abalandeli bezindaba zakuleli bazakhumbula ukuthi iphephandaba leChronicle likamhlaka 28 Mabasa, 2015 elaliqukethe indatshana ezithile zembali lomkhankaso weTrade Fair; lalilolunye njalo udaba lwezezingozi zasemigwaqweni olwaqoqwa ngabe Traffic Safety Council. Ngathokoza ngihlangana lenkuthazo eyayikulolodaba olwethula mhlophe ukuthi amaphutha ethu thina abantu yiwo alesilinganiso esiphezulu ukwedlula ezinye zonke, kumbangela zalezizingozi.

Lolodaba lwagcizelela inhlolisiso esasiyenzile thina njengamapholisa ngayethula kwezinye zendatshana zethu zika ‘Watsha Tsotsi’ kuphephandaba likazulu, uMthunywa. Ngokunjalo; kule iviki sithi thina, kasisebenziseni imigwaqo ngonanzelelo. Lokhu kungumlandu wethu sonke bakwethu. Umtshayeli; ohamba ngenyayo, ngontshelelezane, ngomdudu, ogade ibhasi kumbe imota; sonke silomlandu wokwenqabela ingozi emgwaqweni. Ingozi ingaqhamuka yebo ye kodwa ebangelwa ngamaphutha, hatshi bo kasaleni. Ikakhulu ebangelwa yisiqubu. Khumbulani ukuthi ukugijima kakusikho kufika bakwethu.

Sisuka emgwaqweni siya kwezamanye nje amacala jikelele esiwaphathayo thina amapholisa. Kule iviki sigxile kuzihlobo labangane abadingwa ngamapholisa enkambeni ezithize okumele bayozigeza emacaleni abawetheswayo. Umbiko wethu munye – bakhuthazeni baye emapholiseni abadingayo kumbe aseduzane labo ngoba kunzima ukuphila usetheswa umlandu. Laba ngabagoqela uNkathazo Mupande owacina ukubonakala ehlala emzini kaBodious Nyoni esigabeni sakoSwananani eTinde, Binga. UMupande kumele aye eZRP Kamativi, ebhesini leZRP Tinde kumbe enkambeni eseduzane laye. Wetheswa umlandu wokudlwengula owesifazane wakulowomango wakibo ngomnyaka ka-2013 anduba atshaye utshani. Omunye njalo owadlwengulayo wabaleka nguTinei Emmanuel Mtisi owayehlala ku-C26 enkomponi yeKamativi. Lo wabamba owesifazane ngamandla kwezocansi ngo-2014 wasenyamalala.

Abanye ngabathathu ababalekela amacala okweba eDete laseHwange. NguMagaga Marera owayehlala koSiankope esigabeni sakoMangondoma eDete; uGeorge Katete owayehlala ezindlini zaseDete ezibuqamama leTelOne lo Thomas Dube owayehlala ku-A30C eLwendulu edolobheni leHwange. Laba abantu kubikwa batshontsha endaweni ezehlukeneyo kwathi ngesikhathi becatshangelwa ukuthi bangabe beyibo, banyamalala emizini lasezindlini zabo.

Kodwa-ke, iqiniso yikuthi basesemsulwa. Lapho elibabonela khona, baqiniseni libazise ukuthi balelungelo lokuphila bekhululekile ngakho kabahambe eZRP Dete kumbe eHwange bayozigeza.

Abokucina kule iviki ngababili abalomlandu wokubulala abanye abantu bejongile (murder). Laba nguFrank Dube lo Daniel Tope Ngwenya. UDube wayehlala emzini wakhe esigabeni seKasibo emaphandleni aseHwange. Wathi ngemva kokwetheswa icala lokubulala ngomnyaka ka-2007, wadla phansi ngoba impi yomanyano kazulu lamapholisa isimaluse kakhulu ngenjongo yokumphathisa ukuthi awugqibe lowomlandu. Pho ke yena wakhetha ukubaleka elibala ukuthi icala kaliboli kodwa liyagqitshwa.

UTope Ngwenya wetheswa umlandu wokubulala okubikwa wenzakala ngomnyaka ka-2012. Wacina ukubonakala esahlala emzini kaWilliam Chuma esigabeni seKasibo eHwange. Yeyi madoda! Sekungani abantu beKasibo ngababulali kanti hatshi. Yikho engihlala ngikutsho ukuthi; yebo na ye, zonelwa mvunye kodwa kasikwaleni ezigabeni zethu lokho ngokwenqabela ukudalwa kwamacala. Izigilamkhuba kazisiwe eCharge Office ukuze sihlale ngokuthula.

Siyabonga bakwethu ngosekelo elisinika lona mihlayonke okwenza sicine sinqoba lasemincintisweni. Silifisela inhlanhla ezikolo, ngemakhaya, emisebenzini lakukho konke elikwenzayo, okuhle! Okubi hatshi, kakuqalwa. Bafundi, phambili ngemfundo, izidakamizwa lokungezwa – hatshi. Sidibane kuviki ezayo sesijula ngezabafundi.
l Ku-04-700171-9 Extension 3193; 0735752386 / 0716616987 / 0783185092 kumbe ebulenjini ku [email protected] , [email protected] kumbe [email protected] – yikho lapho elingithola khona.

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey

This will close in 20 seconds