Ukukhula kulamabanga, kulamazinga

20 Feb, 2015 - 12:02 0 Views
Ukukhula kulamabanga, kulamazinga

uMthunywa

Le yinto uMthwakazi abeyazi.
Izinga lokucina kubekuyikusuka kulo umhlaba umuntu esefinyelele impilo enaphakade. Leyompilo iza lapho umuntu esethule, ethula nje ngoba usenyenyelwe yikufa. Impilo yalapha koMhlaba imfitshane. Impilo ende ingale kwethinta.
Ngenxa yokuthi lokho okwangale kwethinta kasikwazi abantu kabakufundiswa. Sazi nje ukuthi bayaphelekezelwa ngezinye izinto abebezisebenzisa lapho koMhlaba. Nxa umuntu elolutho lwakhe ayeluthanda iloba elusebenzisa wayehamba lalo. Lokhu kwakuyikukholwa ukuthi lezo izinto uzazisebenzisa kwelakusasa.

Imfundiso yayiphiwa kula amazinga alapha koMhlaba. Umntwana wayethi nxa angazalwa ahlale endlini azalelwe kuyo angaphumi kuze kuwe ufokothi. Ukuwa kofokothi kwakukhomba ukuthi umntwana usekhulile sekungathiwa ngumuntu, akasengamanzi. Uyise wayengaphangi ambone umntwana ngoba kukholwa ukuthi kulokunye alakho okungaphazamisa impilo yomntwana. Lapha ahamba khona kulemimoya yezinanakazana labantu okungahle kulimaze umntwana.

Kuzakuthi ngemva kwesikhathi sekuze kwathwasa inyanga umntwana akhutshelwe phandle atshengiswe inyanga eluzipho ngentshonalanga. Le inyanga yiyo umnakwabo. Usezakuthi lowo ophethe umntwana athi kuye, : Nanguyana umnakwenu! Kholiwe hamba lomkhuhlane. Inyanga le aphumele phandle ngayo nguye umnakwabo. Nxa kubuzwa ukuthi wazalwa nini, utshelwa yonale inyanga azelwe ngayo, umnakwabo phela.

Lapha ke sezingeza izanzoco ezokwethesa umntwana inkanda. Lapha kulandelwa isiko lakwabo. Zikhona ezaziwayo ukuthi osendweni lwakwabo betheswa ngazo. Ziyatshiyana kusiya ngensendo zabantu. Umuntu ufanele anyathele okwanyathela khona okhokho bakhe. Lokho kuhle kuqale ekutatshweni kwakhe. Ukutatshwa angithi yikho ukwetheswa inkanda. Imvamisa imithi etshiswayo le usana luyayihotshiswa, yona isitsha isidengezini. Insizi leyana yayingahlanganiswa lamafutha ezinyamazana ezithize kusiya ngosendo besekusithi lezo insizi zihlikihlelwe enkanda.

Umntwana usengenile ezingeni lokuqala. Usengumntwana wosendo oluthize. Uzakhuliswa ngendlela yalapha kulo umuzi ngemikhuba ethize. Izolo lezolo umntwana ubezihambela nje kungelamvunulo eyangaphi. Okukhulu bekuyikuthi avikeleke emimoyeni emibi. Intebe-ke yayingasali. Intebe yayivamise ukuthi ayigqize okhalweni iloba entanyeni. Okhalweni wayengaba lomucu owodwa owobuhlalu loba amangqongqo. Hawu, usana seluvitshe lwaphelela. Kwakungatshiwo ukuthi lunqunu.

Izinga leli yilo lapho usana elikhulela khona egumeni, lufundiswa okwalapha ngonina labalizane. Umlizane ubeqakathekile ehlabelela usana izingoma zomlolozelo. Zizalulolozela usane luze luzunywe yibuthongo lulale. Usezalwethula embelekweni alubeke phansi luye kwelamathongo. Usane lukhula kuhle nxa luzuza isikhathi sokuphumula lokulala.

Umlizane ungumfundisi omkhulu. Usana luqala ukuzwa amabala olimi kuye umlizane. Angithi sake satsho ukuthi ulimi lufundelwa egumeni. Kungonakala egumeni sekonakele. UMthwakazi ubekwazi lokhu. Yikho nje wayelikhusela iguma ukuze akhusele ulimi lwesizwe.

Imfundo yalesi isigaba iqine ikakhulu emidlalweni. Abantwana bafunda ikakhulu ngokwenza imidlalo. Ontanga bafunda ngokudlala ndawonye. Yiso isikhathi sokudlala umacatshelana. Kudlalwa nje kuyafundwa. Umntwana uthi edlala ngapha uyafunda. Lokhu kwenza lomsebenzi ubelula.

Lapha seluqalile uhambo. Manengi amazinga asezalandela. Lelo lalelo lilemfundiso yalo. Umntwana ulokhu efunzwa imfundiso elingana lezinga asekulo. Uzaze ayefinyelela ibanga lokuthi usengumuntu osekhulile.

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey
<div class="survey-button-container" style="margin-left: -104px!important;"><a style="background-color: #da0000; position: fixed; color: #ffffff; transform: translateY(96%); text-decoration: none; padding: 12px 24px; border: none; border-radius: 4px;" href="https://www.surveymonkey.com/r/ZWTC6PG" target="blank">Take Survey</a></div>

This will close in 20 seconds