O-Level: Ukuhlaziya inkondlo

28 May, 2015 - 10:05 0 Views
O-Level: Ukuhlaziya inkondlo

uMthunywa

“Kugug’othandayo” yisitsho lesi esikhulunywa ngabantu besiqondise koseluphele olokhu esenza izinto zabantwana engafuni ukuvuma ukuthi useluphele esakhe isikhathi sesedlula. Imbongi lapha ithi aluba kukunsuku ezadlulayo ukuthi kugug’othandayo nga yindaba esemlonyeni yabantu, indab’egudwini.

Kungenzeka ukuthi imbongi lapha iveza ukuthi ngensuku ezedlulayo bebekhona abebesala ukuthi sebeluphele bebonakala belokhu bezenza abatsha besenza izinto zobutsha bona sebetshiywe yisikhathi. Iluba libuna ngemvelo yalo, okuyikuthi iluba liyamila likhule njalo sifike isikhathi sokuthi kumele libune ngoba seliphile impilo yalo yenela.

Ngokufanayo imbongi ikufanisa lokugida, ukusina, ukuthi akuzekwagida umuntu isikhathi sonke, kodwa uyadinwa lowo obesina adedele abanye labo bagide.

Labantu labo banjalo. Kukhona abakwenzayo besaqinile bebatsha kodwa isikhathi sabo sedlule. Lowo osalelayo ezintweni zobutsha yena isikhathi sakhe sesedlule bazabe belokhu bemangala ukwenza kwakhe bethi, “Kugug’othandayo.” Kungaba yikugqoka okuthile okungasafaneli oseluphele yena ebonakale elokhu egqoka lokho betsho-ke ngaye ukuthi kugug’othandayo ngoba uyala ukuthi yena kasamelanga avunule kanjalo ngoba useluphele. Sekumele atshiyele abasakhulayo lokho ngoba kusinwa kudedelwana.

Umuntu wonke ulesikhathi sokwenza izinto kufike isikhathi sokuluphala aphele amandla kumbe ubucwazicwazi ngakho sekumele adedele abanye. Imbongi ikubeka sobala ukuthi umuntu wonke uyaguga loba efuna loba engafuni. Bayaguga abantu baphele lezinto abazisebenzisayo, ezinjengamayika abo. Iyabuza imbongi ithi wena uyothini owala ukuguga?

Uzathini lo owala ukuguga exubana kumbe ehlangana lentsha yena esegugile, eqhobana lamathambo ngezikhewu ngoba engasela mazinyo? Lo ngumuntu owala ukuvuma ukuba usegugile olokhu esenza izinto esezedlulwe yisikhathi sakhe.

Iyagcizelela imbongi ukuthi yonke into ilesikhathi sayo, umuntu kenze lokho akwenelisayo kodwa akwazi ukuthi konke kuyaphela ngoba kusinwa kudedelwana. Ukhulu libizo logugileyo, ngokufanayo ugogo lalo libizo lokhulileyo. Intombi ngomncane, ijaha lalo ngomutsha.

Lapha imbongi iqinisa ukuthi umuntu munye ngamunye kumele avume ukuthi usekhulile kumbe usesemutsha. Bayala ukuthi sebegugile abanye ngakho imbongi ikhuthaza ukuthi isizwe kasibakhuze abatsha baziphathe baguge ngokwemvelo hatshi ngezinto ezingalunganga.

Kulabantu abala ukuvuma ukuthi sebegugile ngokugcoba amafutha athile enza ukuthi ubuso babo buhlale bukhazimula kodwa ngakwelinye icele kukhanye ukuthi umuntu useluphele imihlathi isiwele phakathi, isibuzana amavuko. Imbongi iqamba uDanisile intombi yakwabo ngebizo imkhumbuza ukuthi useluphele, bazasala bekhumbula indlela zobutsha bakhe.

Lejaha lalo uthi selibhidlikile, kalizihluze lizihlole livume ukuthi seliluphele ezalo seziphelile insuku indaba zalo ziyosala zilandiswa yisizukulwane, kube kwesithathu lakwesesine.

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey
<div class="survey-button-container" style="margin-left: -104px!important;"><a style="background-color: #da0000; position: fixed; color: #ffffff; transform: translateY(96%); text-decoration: none; padding: 12px 24px; border: none; border-radius: 4px;" href="https://www.surveymonkey.com/r/ZWTC6PG" target="blank">Take Survey</a></div>

This will close in 20 seconds