izaga lomdabuko wazo; Ugwalo ludindwe yi Longman Zimbabwe

17 Aug, 2023 - 00:08 0 Views
izaga lomdabuko wazo; Ugwalo ludindwe yi Longman Zimbabwe

uMthunywa

Umlobi ngu Passmore Moyo

Lamhlanje sizathi ukufunda ngezaga ezijayelekileyo kodwa ingcazelo ziphica abafundi abanengi. Umangoy’uselala eziko. Umangoye nguye inyamazana yalesi saga. Ake sizwe ukuthi sona sadabuka njani njengokulandisa komlobi wogwalo. Iziko kulapho okubaswa khona umlilo. Inyamazana kunzima ukuthi ilale eziko ngoba kuyatshisa kuhlala kulomlilo kuphekwa.

Bakunanzelela abantu ukuthi ekhaya kungabe kungasela kudla okungaphekwa abantu kabazihluphi kakhulu ngokubasa umlilo. Lapho usengazilalela eziko umangoye ngoba seliqanda leli ziko.

Lesi saga sisetshenziswa nxa kubatshazwa indlala esingene ekhaya. Ingcazelo ngethi sekulanjwa.

Umswane wedube ngoseswini. Idube yilo inyamazana yalesi saga. Umswane yikudla okusesiswini senyamazana. Umswane wedube utholakala phakathi kwesisu sedube. Nxa kungenzeka ukuthi idube lilimale esiswini umswane walo ubusuchithekela phansi lelo dube lingazake lithi lowomswane ngowalo. Uba ngowalo nxa useswini.

Ingcazelo yalesi saga – Okwakho yilokho olakho, impahla yomunye umuntu ayisiyo yakho. Usenga ezimithiyo. Zinkomo izinyamazana zalesi saga. Umdabuko waso – Ukuze umuntu asenge kufanele kuqale kube lenkomo ezeleyo. Usezakhetha ithole. Isikhathi sekusenga singafika uzanikela ithole liyemunya kancinyane abesesenga leyonkomokazi elethole. Nxa ingela nkonyane kayilalo uchago. Ingaze isengwe imithi izaphuma amanzi angesilo uchago. Ayabulala abantu ngoba alomkhuhlane.

Kungabokala uchago solulunengi kakhulu ukwedlula inkomo ezisengwayo ubuqotho balolochago buyaphica. Wandise uchago ngalolo olwezimithiyo. Ukwenza njani ukuthi uqhibeke lona iqiniso olaziyo ngalolu daba seliphelile. Kuyini okungakhulunywa nxa

iqiniso seliphelile?

Lesi saga sisetshenziswa nxa kuhlekwa umuntu obabaza aze adlulise amalawulo. Ingcazelo yikuthi usitshela amanga.

Usenga unina asenge lenkonyane. Inkomo yiyo inyamazana ebethwa yilesi saga. Umuntu osengayo usenga inkomokazi hatshi inkonyane ngoba inkonyane kayilalo uchago.

Kuyikuxhwala ukuthi umuntu abonakale esenikela inkonyane limunye kunina, ayisenge unina qede alande layo inkonyane ayisenge. Ivele kayikabi lamabele. Inkomokazi ngumuntu esageni. Inkonyane ngumntwana.

Lesi saga sisetshenziswa nxa kubatshazwa ukuxhwala komuntu owenza okungafanelanga akwenze. Ingcazelo yalesi saga ilandela khona lokhu ukuthi umuntu wenza ulutho okungafanelanga alwenze.

Zazilwe zibuye zikhothane. Zinkomo ezithintwa yisaga. Umdabuko walesi saga yikuthi abantu bananzelela ukuthi inkomo zingaze zilwe kazilwi ingunaphakade. Zolwa okwaleso sikhathi ziphinde zitshengiselane uthando ngokukhothana.

Lapha kuyabe kulanyulwa abantu abaxabanayo. Ingcazelo: “Mayuyu, bo!” Kayiphele lingxabano kade yabakhona.

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey

This will close in 20 seconds