Uncategorized

Yizibhedlela bani eseziqeda abantu?

19 Nov, 2015 - 16:11 0 Views
Yizibhedlela bani eseziqeda abantu?

uMthunywa

Silo Cornelius Luphahla
BANTU bakithi ngilokudana lokudideka emkhumbulweni ngesenzo esibi esenziwa linengi lezibhedlela zakuleli esezikhangela imali kuphele zidele impilo zabantu. Lokhu ngeke ngikukhekheleze sibili ngoba kungihlaba umxhwele njalo kubuhlungu kakhulu ukubona abantu bephela okwamahlamvu ethintitheka ezihlahleni entwasa, izibhedlela zikhona.

Ngikhuluma nje sonke siyake sikubone ukuthi abongi bezigulane kulezinsuku abasela sihelo sokuze kungathi baphuma khalo lunye ngenxa yolunya abalalo. Uthola isigulane sibubula bakithi umongikazi ezidlulela exoxa ehleka kuze kuvele izinyo lomhlathi,  icala engaliboni elizwela kubafana bembuzi. Sekutheni bakithi abantu sebevuka ubunke kanje? Kungani bengasela nembeza lababantu?

Isimanga yikuthi bazikholisela nje kuphakathi kwamabili abantu bebubula ngxazombili bona bengenzi lutho.

Esikhathini esinengi isigulane sithi sifika bengasikhangeli basekele kuze kuyophuma elakusasa singelatshwanga ngitsho umsebenzi kuyikugegetheke kwabongi labongikazi bezicabangela usuku lokuhola nje. Kusobala ngempela ukuthi umsebenzi wabo abawazi njalo inengi labo alijonganga wona lijonge ukuzitholela imali kuphela.

Ngendlela abongi laba abenza ngayo kusuka kungisolise bakwethu, ngeqiniso kukhona okunuka santungwana lapha.

Kungabe kukhona phakathi kwabo abangama Satanist la afikayo ngoba ngeke umuntu azihlekele ebona abantu besifa angathi ubona kufa inkukhu okuyikuthi uyabe ethabele inyama. Mthwakazi kawuboni na ukuthi uthango luhla amakhomani lapha ezibhedlela. Ngabe uhulumende uyavuma abaphurofethi abakhulu bavakatshele ezibhedlela, qiniso bekuzaba nzima. Abongi labongikazi bebezagenquka kube ncane indawo sebekhitshwa ubu Satanist lobu obuyibo obubapha izibindi isibindi sokwekela ukunanza umuntu esifa.

Yebo kambe umuntu uyafa ngokuthanda kukaMvelinqangi kodwa kuqakathekile ukuthi abongi laba benze umsebenzi wabo ngoba abanye abantu basuka babulaiswe yikungananzwa. Okusuka kungidanise yikuthi abongi laba angazi kumbe bayayengana ngoba phose bonke abasilaka nje imamba isala phansi. Usizi yikuthi umongi kumbe umongikazi kufanele abe ngumuntu olesineke lozwelo, pho nxa umuntu ezazi ukuthi uyinyoka kungani engadingi omunye umsebenzi kulokuthi abhejele isihluku esingaka sokuqeda abantu?

Ulunya lolu olwenziwa ngabongi labongikazi isimanga yikuthi solubusa lakubodokotela khona sasisazi odokotela belesihelo okwedlula wonke umuntu. Khathesi uthola udokotela ezinathela izidakamizwa ngesikhathi somsebenzi engakunaki ukuthi abantu basebuhlungwini badinga usizo lwakhe. Asazi kumbe inengi labodokotela laba selichazwa yikufa kwabantu.

Esikhathini esinengi uthola udokotela ehlinze umuntu watshiya izigelo kumbe amalembu esiswini somuntu.

Kusobala ukuthi odokotela laba bayabe bedakiwe ngoba ngeke umuntu uqondileyo enze into enjalo. Ngabe uhulumende uyabopha bonke odokotela abatshiyelela izigelo lezi ebantwini ukuze abaseleyo bakuqaphele lokhu.

Abongi labo ngabe bayadingelwa abantu abasebenza ukubakhangela kuthi abangenzi kahle umsebenzi baxotshwe ngoba banengi abafuna ukusebenza hatshi ukuqeda abantu.

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey

This will close in 20 seconds