Watsha Tsotsi: Yebo ye, icala lembula ingubo lingene kodwa . . .

14 Apr, 2016 - 00:04 0 Views
Watsha Tsotsi: Yebo ye, icala lembula ingubo lingene kodwa . . .

uMthunywa

UMABASA walonyaka uqukethe ikhefu lokuvalwa kwezikolo, elokunanza uzibuse lembukiso emikhulu egoqela oweZimbabwe International Trade Fair (ZITF). Phela angithi elePhasika silinanze ngoMbimbitho. Ngokunjalo, siyazi sonke ukuba nxa kuleziphithiphithi zekhefu elifana laleli, kwande ukunyakazela kwezimota loluntu indawana zonke zelizwe. Ngokunjalo, kasiqapheleni izingozi labo “tsotsi” ngokufanayo.

Batshayeli, xwayani umthetho lemilayo yonke yezasemgwaqweni. Izihambi zonke kumele zinanzelele sikhathi sonke lapho eziyabe zikhona. Nxa kulendingeko yokuvikela izingozi zasemgwaqweni, kasizenqabeleni. Yikho esizakubonisana lamuhla. Sizaxwayisa abafundi ngokuziphatha, ukuziba izidakamizwa lokunye okunjalo besesiphetha ngezibonelo zababotshelwe ukwephula umthetho ukuze siveze ububi bokugila imikhuba.

Lanxa nje abadala bethi, icala lembula ingubo lingene kodwa, lapho elivikeleka khona, kasilenqabeleni. Lapho elidalwa khona ngumuntu ejongile, kasazini ukuba kubi lokho ngoba lowomuntu ekwenza ngamabomu! Pho-ke, kungumlandu kazulu wonke lamapholisa esizwe ukulawula umthetho ngakho bathi “tsotsi,” uzakutsha kuphela!

Kudaba lwethu olwedluleyo sicebisane ngabantu abane abadlula ezweni ngendlela ezibuhlungu. Siphethe lolodaba ngokubonisana ngendaba zokutshontshelwa kwabantu yizigebenga eziyabe zithwele izikhali ezinjengengqamu lokunye okubikwa zisanda kuleli. Sinanzelela ukuba lakwamanye amazwe, izimota ezisetshenziswa ukusa imali emabhanga zihlaselwa njalonje kutshontshwa amaqubaquba emali. Ngokunjalo, lingadinwa bakwethu hlalani liqaphele sikhathi sonke livikeleke kubo “tsotsi,” abaphila ngembilaphi zabanye.

Bokhekhe, lingabantwana, libatsha, liligugu njalo liyikusasa lethu kukanti abanye benu bayitshaya ngoswazi linhlanhla. Sithi thina, fundani likhule libe zinkokheli kunye labadala bakusasa lithuthukise isizwe sethu kunhlangothi ezehlukeneyo ngoba lifundile njalo lingabantu abaqotho. Ukudakwa lisesebancane kulengozi ezibulalayo, ukubotshwa, ubugebengu, izisu ezingela banikazi, inhlupheko lokunye okunjalo okungameva omhlaba. Umhlaba uyahlaba bakwethu! Zehliseni, lizithobe lazi ukuba ezulwini kuloMdali, uMvelinqangi owasidalela ukuba simkhonze wasipha lomthetho ngakho akekho ongeqa umthetho aphile kuhle emhlabeni.

Akula ngitsho lasinye isidakamizwa, utshwala, igwayi kumbe okunye okunjalo okulungele uluntu. Ikakhulu kubafundi ngoba bekhangelelwe ukuzinikela emfundweni yabo ngenhliziyo yonke, umcabango kunye lengqondo zonke ukuze baphumelele. Ngakho-ke amapholisa esizwe athi okuncwebe indlebe ngowakho. Xekanani lezidakamizwa libuyele kuhle ezikolo nxa sezivulwa. Uma kungehlula lokho, sizadibana kwabo kantwala isithi, “hamba sihambe umphako nguwe,” ejele!

Sixwayisana kunje nje, uHonest Mungombe oleminyaka engu-27 ubudala; odabuka esigabeni sakoZalo ngaphansi kwenduna uSiachilaba eBinga; ubanjwe ngamapholisa eZimbabwe Republic Police (ZRP) akulowo mango esetheswa amacala amathathu awadale emuntwini wesifazane, isitsha esibuthakathaka! UMungombe kubikwa engenele uChristine Muzamba oleminyaka engu-21 eyokuzalwa endlini yokulala ngokungekho emthethweni (Unlawful Entry), walwisana laye umama lo ezama ukumbamba iganyavu (Attempted Rape) kodwa wehluleka okwenze acine ebhodlela olakeni ngokumtshaya (Assault). UHonest umukule uChristine ngesandla kathathu esihlathini okwenze umama lo asale ekhala ngomhlathi wesokudla obuqhaqhamba kubambana lendlebe yanga kulesosandla! Umanyano kazulu lamapholisa walile-ke ukuba umona onjalo uqhubekele phambili emehlweni abo ngakho-ke, wamtshisa uMungombe.

E-Lusulu, kwesinye sezigaba zomlisa uMajati Siamwanja iChisau engaphansi kukanduna Sinamagonde, kulendoda egile imikhuba yadala ihlazo lendaba ngokudlwengula usane olulomnyaka owodwa! Ubaba lo kubikwa ehlukuluze umzukulu wakhe ahlala laye emzini munye. Kubikwa isikliwi lesi sitshiywe lomntwana lo emasimini ngunina.

Dudukuduku safikelwa ngumona sadlwengula usane anduba sificwe sidala lelocala ngumzukulu waso ongumfana, umnewabo walolosane obizwe yikukhala komntwana obekungajayelekanga. Insindabephenduli le yiyo ebophise uMoses Sibanda (24) njalo ilakho ukumhlalisa ejele okweminyaka eyedlula engu-20 nxa engatholakala elecala.

Ukudlwengula kulicala njalo kuyisono, zikhuzeni besilisa lisuthiseke ngamakhosikazi enu. Ongakathathi kumbe ukwenda, haaaaa, kwalani? Cela uzophiwa, funa uzofumana ngegama leNkosi!

I-Tsholotsho ilokhe ikhokhela endabeni zabantu abadala ababotshelwa amabhola embanje. UMoffat Sibanda (61) ngomunye wabo abadala laba. Udabuka khona eTsholotsho njalo wakhele esigabeni sakoDenge eChefunye.

Kubikwa uSibanda etholakale elamabhola embanje amahlanu lesihlahla sinye eside okwamamitha amabili obekungeyinye yempahla yakhe kubhizimusi lezidakamizwa. Abantwana bakulowomango bafundeni pho ngezehlakalo ezinje ezidalwa ngabadala abadala amacala? Imbanje ziyabulala zona ngokwazo kumbe ufele ejele!

Kulezibotshwa ezimbili ezibotshelwe amacala atshiyeneyo kodwa agoqela bona bobabili laba abantu. Owakuqala ngowaziwe ngelikaNorman Maketo othethiswe nguFradreck Sirazwe odabuka eZambia ehlala ku-3421 elokitshini leLubuto edolobheni leNdola. Kubikwa uSirazwe ehlambaze uMaketo kabuhlungu ngamagama azilayo okuyikho okwenze wabotshwa esetheswa icala le-criminal insult. Amapholisa kakudinganga lokho ngoba ehle abopha laye uNorman wakhona emethesa icala lokuvimba uFradreck emngceleni weZimbabwe leBotswana eKazungula, okuyikho okudabule udwetshu phakathi kwababili laba. Khuzani umoya bakwethu ikakhulu ngalesi isikhathi sekhefu. Hlalani lixolele lingakakhutshwa ngoba lingacina lidala amanye njalo amacala angenza lidlalele ikhefu estokisini.

Yekani sizibambele lapha izindaba zakoCALA lomzali wakhe uSigilamkhuba, sidibane kwelizayo sesikhuluma ngomthetho wokutshontshwa lokusetshenziswa kwabantu ngochuku — Trafficking in Persons Act [Chapter 10:20].

Thumelani imibono yenu kunombolo yeWhatsApp u – 0783185092 kumbe ebulenjini ku – [email protected] / [email protected] / [email protected]

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey

This will close in 20 seconds