WATSHA TSOTSI: Ukuzingela ngokungekho emthethweni

28 Aug, 2015 - 16:08 0 Views
WATSHA TSOTSI: Ukuzingela ngokungekho emthethweni

uMthunywa

KUNDATSHANA yethu edluleyo sithembisane ukuphatha indaba zokuzingela ngokungekho emthethweni; ezokugqekeza lezokweba. Yikho esiqalisela khona lamuhla. Bakwethu, sicine sikhuthazana ukuba siqaphele ukwebiwa kwezimota lokutshontshwa kwempahla eyabe isezimoteni. Lingakulibali lokho ngoba o“tsotsi” bengakhohlwa kumbe ukuphumula ukugila imikhuba.

Amacala okuzingela ngokungekho emthethweni aphawulwa yimithetho egoqela owe-Parks and Wildlife Act lapho okutholakala khona icala elaziwa ngelika-poaching. Leli licala eligoqela zonke izenzo ezisetshenziswa ukuzingela inyamazana, inyoni kumbe ukugola inhlanzi ngokungekho emthethweni.

Ukuzingela kungabe kusenziwa ngezinja, ngenduku, ngemjibila, ngemikhonto, ngemibhobho, ngemitshoko kumbe ngani, uma umzingeli engelacence kumbe imvumo (permit) yokuqhuba lowomsebenzi, udala icala.

Umthetho wezasendle lo ungabukeka sengathi ulawula indaba zezindawo lapho okulondolozwa khona izinyamazana ezingumangaliso ezifana lama-park kuphela kanti hatshi. Otholakala elomvundla, undlegu, inyoni, ezinye nje izinyamazana zasendle lezinyoni, inyoka, izikhumba kumbe inyama yalezo zinyamazana, uyabe ephethe ubufakazi obuqotho becala lokuzingela ngokungekho emthethweni. Lokhu kuchaza obala njalo kuyisixwayiso kithi sonke, ukuthi singaziyengi sicabanga ukuba uma singajimba inqina kumbe impunzi entangweni zethu ngemakhaya kumbe emadlelweni, awu sesizitika nje ngogazana kungabi ndaba zalutho! Licala.

Ngithemba abatshayeli basakhumbula ukuthi ungatshaya inyamazana emgwaqweni kumele ugijimele ehofisini yamapholisa aseduzane uyebika leyongozi amahola angamatshumi amabili lane (24) engakedluli. Awuyisukeli nje inyamazana uyithatha emgwaqweni uyiphosela emoteni, uqalise ukulola amazinyo. Ungakwenza lokho uyabe udala icala. Injongo yomthetho lo yikulondoloza izinyamazana zasendle ukuze zingatshabalali. Kasibasekeleni abasikhuthaza ukugcina imithetho le ukuze lezizukulwane zethu zenelise ukubawazi umvundla ngokwawo mathupha hatshi ukuwubonela engwalweni lokuwuzwela kunganekwane.

Sinanzelela ukuthi kakusikuzingelwa kwezinyamazana ezande ukubizwa ngelika big five kuphela ezigoqela izilwane ezifana lalesi esaseHwange National Parks esiyindaba esegudwini, abasithi ngu-Cecil, kodwa zonke izinyamazana, inhlanzi, izinyoni, izihlahla kanye lenhlabathi! Nxa sikhuluma ngenhlabathi lezihlahla, inengi liyazi ukuthi ikakhulu emadolobheni lapho okwakhiwa khona izindlu zesikhiwa, kusethsenziswa itshebetshebe lokhethe i-(river / pit sand).

Ukugebha inhlabathi le, ukuyithengisa, ukuyithwala kumbe ukwenza okunye okunjalo ngayo umuntu engelancwadi (licence) kumbe imvumo (permit) yokukwenza lokho, yikwephula umthetho. Abenkuni bona basebunzimeni ngoba kuvele kungavunyelwa ukugamula izihlahla umuntu efuna inkuni, loba sekutheni. Inkuni ezingatholakala egangeni ngezezihlahla esezawayo kumbe ukubola zodwa, hatshi eziphilayo. Konke lokho kufuna imvumo elotshwe phansi evela kwabeParks, abe-Environment Management Authority (EMA) kumbe ekhansilini elawula ngezalowomango lapho oyabe ukhona.

Ngokunjalo, kasibasekeleni abalawula imithetho yezemvelo abagoqela amapholisa eZRP, aweParks and Wildlife Authority kumbe awe-EMA ngokugcweleyo ngoba besincedisa ukulondoloza imvelo yethu.

Kwezokugqekeza bakwethu, sihlabela ingoma yinye eyokuthi qaphelani sikhathi sonke. Lingatshiyi impahla yenu eyinotho egcekeni lapho engafinyelelwa khona ngo “tsotsi” kumbe ukubonakala. Lingakhohlwa impahla efana lamalele, amahloka, imigqala, intambo zamagetsi kumbe indawo zokuxhuma amandla kagetsi (switches) zisegcekeni. Izigilamkhuba zilakho ukuhugwa yileyompahla zigqekeze ezindlini zethu.

Gcinani izindlu zenu lempahla yonke elilayo ngemakhaya kumbe ezindlini kuhlanzekile. Lokhu kwenzeni kanye lasezimoteni, izitsha kumbe imiganu lakho konke elilakho okutshontshekayo. Lingakwenza lokho, sizamtshisa lula u “tsotsi.” Tshintshani izihluthulelo/amakhiye ezindlu nxa lisolela ukubelwa, thelani ukhethe egumeni njalo lingalali obukaBhuka. Bikelani amapholisa aseduzane lani ngomumo wasezigabeni zenu ukuze banqumanqume ebusuku lemini belivikela lina lempahla yenu ngoba yikho abakufungelayo — ukulisebenzela.

Ngalesisikhathi sekhefu, abayabe besethekelela khatshana lalapho abahlala khona, lilakho ukubikela amapholisa aseduzane lani alikhangelele izindlu zenu ngokungelambadalo. Lolu luhlelo lwamapholisa eZRP olwethiwa igama lokuthi House Under Supervision Scheme njalo lutholakala elizweni lonke jikelele. Zulu kaNdaba, lingabambana lamapholisa enu njalo, ekulwiseni uCala loyise uSigilamkhuba, ngokungena kunhlelo ezigoqela olweNeighbourhood Watch Committee (NWC) olungolwezakhamizi; olweCrime Consultative Committee (CCC) olwabameli ezigabeni lolweBusiness Against Crime Committee in Zimbabwe  (BACFOZ) olwabosomabhizimusi; lezinye ezinengi elizithola emapholiseni aseduzane lani.

Ngiphetha ngokweba okuyikutshontsha. Ukuthatha ulutho olungesilwakho ungalunikwanga kumbe ungelamvumo. Kungenzakala ngemva kokugqekeza kumbe esambeni somunye, esitolo, emoteni langaphi. Ngokunjalo, kasazini ukuthi sonke, silakho ukutshontshelwa. Kasikuvikeleni ngokugcina impahla zethu lokubika wonke amasela esigabeni aze aphele athi du! Sidibane kwelizayo bakwethu sengilethulela abadingwa ngamapholisa. Siyabonga.

Umlobi utholakala ku-(04) 700171-9 Extension 3193; 0735752386/0716616987/0783185092/[email protected]/[email protected]/[email protected]

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey

This will close in 20 seconds