Watsha Tsotsi: Qaphelani ukutshontshwa lina ngokwenu . . .

21 Apr, 2016 - 00:04 0 Views
Watsha Tsotsi: Qaphelani ukutshontshwa lina ngokwenu . . .

uMthunywa

UMBUKISO weZimbabwe International Trade Fair (ZITF) usufikile. Lingakhohlwa ukwethekelela isitanda seZimbabwe Republic Police (ZRP) esihlala siphumelela njalo nje ngenxa yosekelo lwenu. Phela kulapho imisebenzi yamapholisa ebukiswa khona ngokupheleleyo. Silenhlanhla-ke lamuhla ngoba iZRP le yethula i-website yayo esileminyaka leminyaka siyilindele! Abenelisayo, phuthumani nje liphaphe liyengena emkhosini wokwethulwa kwalobubulembu esigodlweni eHarare.

Kundatshana yethu edluleyo sikhuthazane ngezokuvikela izingozi emigwaqweni, ukwenqabela ukusetshenziswa kwezidakamizwa lokuvikela wonke amacala nje lanxa icala lilakho ukwembula ingubo lingene. Kuleyo indatshana sithembisane ukuphatha udaba lomthetho wokutshontshwa lokusetshenziswa kwabantu ngocuku – Trafficking in Persons Act [Chapter 10:20] (TIP). Singakayi lapho, sikubone kufanele ukuba kesilwe lomoya wokubulalana oqubuke sesilunguze kukhefu likazibuse!

Kubikwa uLuyeyo Mupande oleminyaka engu-28 ohlala koJanet Mupande esigabeni sako Mutembo Sukala ko Saba ngaphansi kwenduna uSaba eBinga, etshaye umuyi uJoshua Sikali (27) ngendlela ebuhlungu okucatshangelwa ukuba yikho okucine kucitsha umphefumulo kaSikali. Ababili laba bebenatha utshwala emavinkilini akoKabila koSaba ngezikhathi zabo 9 ntambama mhlaka 17 Mabasa, 2016. Dukuduku uLuyeyo okuligama lesiTonga elitsho ukukhumbula, wafikelwa ngumcabango wokunatha utshwala bukaJoshua ngodlakela.

UJoshua uthe esithi kaselamali yokuthenga utshwala, uLuyeyo wathi okungaqalwayo. Wamsukela umuyi ngenqindi langempama ekhanda lasebusweni waze wamtshiya ethe daca.

Kubikwa uSikali ecine ephaphama kodwa kakusasizanga lokho ngoba ubesesopha kabuhlungu ngamakhala.

Kwalile-ke ukuphila ngoba ababone lesisiga bathi ucine esephela. Amapholisa athe esizwa lolodaba agijima ukuyahlenga umuyi lokulawula umthetho kodwa kakusasizanga kangako lakho ngaphandle kokugijimisa umuyi esibhedlela lokubamba uMupande onguye ophathisana lamapholisa ekucutshungulweni kodaba lokubulawa kukaJoshua Sikali. Yeyi madoda, senzenjani pho bakwethu ngokuphela kwabantu ngalindlela? Kungabe kuyikwenela kwesikhathi sabo na kumbe bahluthunelwa impilo yabo ngokungekho entandweni kaMlimu?

Kungaselani, inkuthazo yethu yinye; ngeyokuba khuzani ulaka, qakathekisani impilo; lazi ukuba kayithengwa njalo ukubulala kuyisono lecala emhlabeni lasezulwini! Siqhubekela phambili ngendaba zethu zakoCala lomzali wakhe uSigilamkhuba, sizaqala ngokuchaza ukuba umthetho weTrafficking in Persons Act (TIP) lo ujongeni.

Umthetho lo wasungulwa ngo Nhlangula ka-2014 ujonge ukwenqabela ukuhlukuluzana, ukulaya abatshontsha/ ukuhlukuluza lokusebenzisa abanye abantu ngokungekho emthethweni kunye lokuphawula indlela yokuphatha abahlukuluzwa ngalindlela. Esinye sezisusa zokubekwa kwalo umthetho ngumbiko owethulwa yinhlanganiso eqoqa ngezakoCala lezezidakamizwa emhlabeni wonke jikelele eye United Nations Office on Drugs and Crime (UNODC) ethi i TIP sokuyibhizimusi ethola imali ngokuhlukuluza abantu abedlula 800 000 ngomnyaka. Ingxenye ye-50% kunani leli, ngabantwana (bonke jikelele) kukanti i-80% ngabantu besifazane (abadala labantwana).

Ukwethulwa komthetho lo sokuyingozi emazweni amanengi emhlabeni wonke jikelele ngoba abahlamuki abanengi abakwezombusazwe besebenzisa indlela le ukuze bathole imali. Ngithemba lisabakhumbula abantwana abathunjwa kwele Nigeria ngabahlamuki ababefuna ukubhadalwa lokwenzelwa okuthile.

Inengi labantu abathunjwa lokuhlukuluzwa ngecala le TIP lisetshenziswa kwezocansi lezakonondindwa. Lokhu kungumgoqo lobunzima okumi endleleni yabesifazane bonke bakuleli izwekazi abe-African Union, eyokugcwalisela isifiso sabo sika-2063 esokukhokhela entuthukweni bemanyene labasakhulayo.

Icala le-TIP ligoqela ukuqatshwa kumbe ukungeniswa kwezalelocala ngobuqili, ukuthwalwa / ukususwa endaweni ethile usiwa kweyinye, ukufihlwa kumbe ukwanyukelwa lapho osiwe khona — ngendlela ezibalisela phakathi; ukutshaywa, ukuthunjwa, ubuqili lokunye. Lilakho njalo ukudalwa ngokusebenzisa ubumpofu bomunye umuntu kumbe ubunzima alabo, u“tsotsi” ethembisa ukumhlenga kumbe ukumphathisa kodwa yena esazi ukuba ujonge ukumhlukuluzisa ngabanye abantu ukuze athole imali. Othunjwayo ulakho ukunikwa imali kumbe ukuhugwa ngendlela ebukeka sengathi kulobuhle phambili khona kungela lutho kodwa kuyikuyagqilaziswa nje kuphela.

Ensukwini ezidluleyo, sibazwile abanye bethu njalo abansundu abathwalelwa emazweni angaphetsheya besiyasetshenziswa. Yeyi madoda, sekungathi ubugqili be-slave trade sobuphenduke ngenye indlela! Icala leli kalipheleli ekudalweni phakathi kwezwe kuphela kodwa kubikwa liphatha labantu abalomkhuba wokuthatha abanye abantu emakhaya bebasa emadolobheni besiyabasebenzisa okungesikho abayabe bekuthembisene ngaphambilini. Kuhle-ke, kwelizayo sizadibana sesikhangela ngezibonelo zokudalwa kwalelicala kuleli.

Siyalibonga bakwethu ngosekelo elisipha lona, lingadinwa, thumelani imibono yenu kunombolo yeWhatsApp u – 0783 185 092 kumbe ebulenjini ku — [email protected]  / [email protected] / [email protected].

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey

This will close in 20 seconds