Watsha Tsotsi: Impilo yinkinga

07 Apr, 2016 - 00:04 0 Views
Watsha Tsotsi: Impilo yinkinga

uMthunywa

KUPHELA ikhefu kutshone ilanga kodwa-ke kuzeza elinye njalo ikhefu kuphume lelinye ilanga! Kusemhlabeni la.

Linye lalinye ilanga liphuma lendaba litshone lendaba. Yeyi madoda kunzima! Sidibana kunje nje sidanile bakwethu ngoba kulabantu abane abafileyo abezwakeleyo, singazi kwezinye indawo okungafinyelelanga khona indlebe zethu. Phela kunengi okuthatha imiphefumulo yethu, izingozi, imikhuhlane, amacala, izono lokunye okunjalo.

Kundatshana yethu edluleyo sicebisane ngezibonelo zobubi bokwephula umthetho lapho esiphethe khona ngodaba lwabantwana beSiabuwa ababili abahitsheleneyo badayana omunye wabo waze waphela. Besisithi mhlawumbe singawuxotsha umoya wokubulalana lo kanti ulenkani. Pho-ke thina kasidinwa bakwethu ngoba ukulondoloza impilo yiwona umsebenzi wethu. Kule indatshana yethu embeswe liyezi elimnyama, sizaxoxa ngabane ababhubhe ngendlela ezigoqela ukubulawa, ukuzibulala, ukugalula lomama otshone ngokopha ngemva kokubeletha ngokusikwa. Udaba lwethu sizaluphetha ngokucebisana ngezokutshontshelwa kwabantu yizigebenga ezisebenzisa izikhali ezibalisela phakathi ingqamu lokunye.

Ozibuleleyo ngumntwana obeleminyaka eyisificaminwe mibili ubudala. Ubehlala labazali bakhe enkomponi yeMujere Fishing Camp ngaphansi kukaNduna Siamupa eSiabuwa futhi, eBinga. Kubikwa ezihitshele ngentambo yamandla kagetsi entanyeni anduba agade esihlahleni lapho athe esephezulu khona, weqa kwahle kwaba yikuphela kwakhe!

Ogalulileyo nguMnumzana Mthokozisi Ncube obeleminyaka engu-22 eyokuzalwa. UNcube ubedabuka esigabeni sakoJapiwa koNduna Mabhikwa eJotsholo. Kubikwa umuyi esuke waya esivandeni sakhe ukuyathelezela ekhunjini lomfula uKana. Elokhe esathelezela, unanzelele ukuba bekulomfanyana obegola inhlanzi ngaphetsheya komfula wafisa ukuya kuye. Ngengozi, kubikwa umfula ubugcwele bakwethu okuyikho okwenze ukuchapha kukaNcube kubenzima. Umfanyana obengaphetsheya komfula, uleminyaka engaphansi kwe18 okwenza singenelisi ukumqamba ngegama, ucine umuyi ezama ukuchapha umfula lo. Umfanyana lo uthe ebona uNcube engasathutshi, wagijimela kubomakhelwane wayabika ingozi le. Izakhamizi zeJapiwa yizo eziphuthume zisithi ziyohlenga umuyi kanti kasekho. Isidumbu sikamuyi sitholwe yizo lezi zakhamizi emfuleni uKana.

Obhubhe ngokopha ngemva kokubeletha nge-operation ngomunye wamanina abelindele ukubeletha edolobheni leVictoria Falls. Kubikwa ebelethiswe kuhle lumama lanxa nje kube yikusikwa ngoba ebe lohlupho ngaphambilini obeluxaka ukubeletha kwakhe ngendlela yemvelo. Ngeshwa kwalile-ke bakwethu ukuba igazi ebelisopha kumuyi lime okwenze wacina edlula.

Obhubhe ebulawa ngumkakhe nguNkosazana Nobuhle Maphosa (31). Owetheswa icala lokubulala lo nguBusani Njazi (31). Kubikwa wagwaza umuyi ngesikhali esibukhali okwenza umuyi ophe okulamandla okwacina kuthatha umphefumulo wakhe.

Bonke laba abantu sibafisela ukuba balale ngokuthula kungakhathalakile ukuba bahambe ngayiphi indlela.

Kwabasaphilayo, kasenqabeleni ingozi ezifana lalezi lapho ezivikeleka khona. Sikhulekela ukuphetshiswa engozini zomhlaba lokuqiniswa ezigeni zawo umhlaba lo odla ungasuthi. Nxa lungafika usuku lokufa, kube yintando kaMdali hatshi amaphutha, ukuzibulala, ukubulawa kumbe umona lentando yomubi.

Izulu liqhubeka lisina bakwethu njalo yazini ukuba imifula ivele ihlezi iyingozi ngoba izulu lilakho ukuna ngaphezulu lapho odabuka khona. Nxa ungakubonanga lokho wena uhlalela kumbe ufuna ukuchaphela ngaphansi, ulakho ukukhukhulwa ngumfula ulokhe ucabanga ukuba awula manzi. Kasichapheleni emabholohweni afaneleyo.

Ezindlini, kasazini ukuba induku kayiwakhi umuzi kodwa iyadiliza, iyabulala lokuhlukuluza. Bazali kasiqapheleni abantwabethu. Kungabe kulapho abadlalela khona abangafika khona kumbe lapho abangacina befike khona, kungabi lempahla eyingozi. Kasixoxeni labo abantwabethu sizwe imibono yabo ngoba ukuzibophela komntwana ongaphansi kweminyaka engu 10, ukuzalwa kunzima!

Odokotela labo bonke abongi labongikazi kunye labaphatheka kwezempilakahle, silithandazela nsukuzonke ukuze siphathisane ekulondolozeni impilo. Qhubekani lisebenza ngobunono baphezulu.

Abatshiywe yizihlobo zabo, sisonke bakwethu ezililweni lezi lingalahli ithemba lempilo.

Kwezokutshontshelwa kwabantu yizigebenga eziyabe zithwele izikhali ezinjengengqamu lokunye, kubikwa amacala la esesanda kakhulu kulelilizwe lakithi. Inkokheli zamapholisa eZimbabwe Republic Police (ZRP) ziwacubungule ngobunono baphezulu amacala la zavumbulula ukuba avame ukudalelwa emigwaqweni, ezitaladeni, ebusuku ngezikhathi zabo 7 ntambama kusiyafika emadabukakusa ngo 4. Izikliwi lezi zihlasela abantu zifuna impahla eyinotho egoqela imali ngokwayo, omakhalemkhukhwini, ama-laptop lokunye okunjalo. Kulicala ukutholakala uthwele isikhali esinjengengqamu kumbe irekeni ngokwayo! Qaphelani izigebenga ezidla embilaphini zabanye zisebenzisa udlakela lokwethusela abantu ngezingqamu lemibhobho. Balazo njalo izibindi zokubulala lababantu ngakho sikhathi sonke lapho elibabona khona kumbe ukucabangela ukubana uzibani ulengqamu ahlala layo kumbe inkafulakufa, yazisani amapholisa aseduzane lani.

Kasidinwa ukukhuthazana labosomabhizimusi ukuba base izimali zabo ebhanga nsukuzonke, baguqule izikhathi abasa ngazo lezozimali ebhanga njalo bangathumi muntu munye sikhathi sonke kumbe ukusebenzisa indlela yinye nsukuzonke. Abayabe bengenelisi ukufaka imali zabo ebhanga ngesikhathi, bangathwali izimali ezinengi, amaqubaquba kumbe imixhaka. Imali ilakho ukuhuga amasela ngendlela ezehlukeneyo. Okwalamuhla sizalubambela lapha udaba lwethu lwezakoCALA lomzali wakhe uSigilamkhuba. Sidibane kwelizayo.

Thumelani imibono yenu kunombolo yeWhatsApp u – 0783185092 kumbe ebulenjini ku – [email protected] / [email protected] / [email protected].

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey

This will close in 20 seconds