Watsha Tsotsi: DIBADIBA LO ‘TSOTSI’ EBULENJINI . . .

28 Apr, 2016 - 00:04 0 Views

uMthunywa

UKUHLUKULUZWA kwabesifazana kwezocansi kungelinye lamacala adalwa ngesikhathi kusetshulwa umthetho olawula ngezokutshontshwa lokusetshenziswa kwabantu ngocuku owe Trafficking in Persons Act [Chapter 10:20] (TIP). Ngokunjalo, anduba siqhubekele phambili nge TIP, sizaqala kesixwayisane lozulu ngobubi bokudlwengula!

Lokhu kuqutshulwe ngamacala e Rape amabili adalwe esabelweni seMatabeleland North, eInyathi lase Lusulu eBinga.

Kwelakuqala, kulendoda eyaziwa ngelika Prince Ndlovu edabuka eSiganda njalo eyisakhamuzi saku Village 7 koMagaya, engenele umama oleminyaka engu 49 ubudala engutsheni elele, wambamba. U Ndlovu uthe enanzelela ukubana usebonakele, waphuma etshoka endlini kamamangala. Esephandle, u Prince ukunanzelele ukuba ngobugwala bakhe bokungenela izitsha ezibuthakathaka, angeke ayimele impi yomanyano kazulu lamapholisa, wabaleka. Sikhuluma kunje nje, uyadingwa njalo uzingelwa emahlathini, ngemakhaya lasezweni lonke! Akukho lapho azakuya khona okungcono nje yikuthi aqunge isibindi azibike emapholiseni aseduzane laye.

Kwelesibili, kuyadanisa ukuzwa ukuba kulowesifazane olandelwe ngumuntu wesilisa, uSingazi Dube (31), isakhamuzi sasesigabeni sakoSimoloka, eZuka ngaphansi kukaNduna Sinamagonde eLusulu; wadlwengulwa!

Kubikwa umama lo eke wazama ukumisa omunye umuntu aphambane laye obehamba ngontshelelezane, ngemva kokunanzelela ukuba indlela uDube akade emlandela ngayo, ibisolisa. Kasamanga-ke lo obehamba ngebhasikili.

U Singazi, kumbe lokhe engakwazi ukuba ukudlwengula kulicala njalo kuyisono, utshitshe waze wamfica umamangala. Kubikwa ucuku luka Singazi Dube luziveze ngokukhwazela umamangala ethi akaphambuke angene egangeni. Kunzima bakwethu ngoba abantu besifazane kabalawo amandla okulwa lezigebengu lezi.

Kasibavikeleni sonke lapho esiyabe sikhona. Lani bomama / bodadewethu labogogo, lingahambi lodwa endaweni ezilamahlathi, ezisithekileyo, ebusuku, lakwezinye izimo ezinjalo eziyingiozi kini; yazini ukuba ubugebengu bukhona emhlabeni. Siyabonga ukuba umamangala wenelisile ukuyabika udaba lolu emapholiseni eLusulu ngokuphangisa u Singazi Dube wabotshwa.  Kodwa-ke kakupheleli lapho ngoba isifiso sethu yikuba umuntu wonke akhululeke ukwenza okungamsiza eZimbabwe engaphazanyiswa nguCala lomzali wakhe uSigilamkhuba!

Kesilubambele lapho udaba lokudlwengula siye ku TIP.

Icala lokutshontshwa lokuhlukuluzwa kwabantu ligoqela:
– Isenzo (ukuqatshwa kumbe ukungeniswa kulezozindaba usazi kumbe ungazi, ukuthwalwa, ukufihlwa endaweni ethile kumbe ukuzibona ususanyukelwa ngabantu abathile endaweni ongayaziyo).
– Indlela yokugcwalisela lesosenzo. Abantu abatshontshwa ngale indlela bande ukuhlukuluzwa ngokutshaywa / ukuthukwa / kwezocansi / ukuthathelwa incwadi zokuhambisa kunye lokusebenza kungela mbadalo / ukugqilaziswa;
– Isizatho sokutshontsha kumbe ukuhlukuluza abanye abantu ngaloluhlobo sande ukuba yikuzuza imali, ukugqilaza, ukwendisa, ukuthumba, ezocansi, ukubulala lokucuya izitho zomzimba, lokunye okunjalo.

Sinanzelela ukuba isenzo, indlela lesizatho esikwethule lapha kumele kuvele sobala ukuze lelicala liphume ngoba liphose lifane xathu lelokuthwalwa kwabantu besuka elizweni elithile besiwa kwelinye ilizwe, bechatshiswa imingcele ngokungekho emthethweni ele smuggling. Umahluko okhona yikuba kuleli esilethula lamuhla, umuntu uchatshiswa umngcele welizwe lakhe esiya kwelinye ngokungekho emthethweni isizatho sokukwenza lokho kuyikuthola imali yokuqhuba lowomsebenzi – ukulayitsha.

Ku TIP, ohlukuluzwayo kancediswa lutho. Ulakho ukuchatshiswa ngokungekho emthethweni njengolayitshwayo kodwa ekucineni, ahlukuluzwe ngendlela engizichaze ngaphambilini. Ku smuggling, isizatho yimali kukanti ku TIP zinengi ngoba zigoqela lokubulawa ngokwakho.

Lapho abantu abatshontshelwa khona ukucuywa izitho zomzimba, kuba lobunzima bakwethu ngoba akukho lapho izitho ezifana lezinso, inhliziyo lokunye okungacuywa khona umuntu asale ephila. Ngokunjalo, silikhuthaza ukuba qaphelani sikhathi sonke. Kungaba kulapho elidinga khona izimota zokuya le lale, gadani amabhasi kumbe izimota ezazakalayo. Abanye ngabathenjiswa imisebenzi phandle kwelizwe kodwa bafike sebesetshenziswa ngendlela engiyichaze ngaphezulu.

Ngamafitshane, ukuze senqabele ukwebiwa lokuhlukuluzwa, kumele siphile impilo eqondileyo. Impilo emsulwa njalo singazijayezi ukuchapha imingcele ngendlela ezibukeka sengathi zilula zona zisifaka enkingeni. Uma kusenza ukuthatha i-passport kasithatheni. Uma kusenza ukudinga umsebenzi ku-internet uze ukholwe ukuba kuliqiniso, kasenzeni. Hatshi ukuvumela amaqili asedinga imali ngendlela zobubi, ezomona lobuthakathi, bezitika endalweni yoluntu!

Bakwethu lingabe selake lezwa ngezindaba ezifana lalezi na? Uma kunjalo, sitshayeleni kumbe ukusazisa kunombolo engaphansi. Sokukuhle kakhulu ukudlelana lamapholisa eZimbabwe Republic Police ngoba esetholakala ku website yawo entsha u- www.zrp.org.zw. Siyabonga sidibane kwelizayo sesiqedisa indaba zethu ze TIP ngezibonelo zokwenzakala eZimbabwe.

Thumelani imibono yenu kunombolo yeWhatsApp u – 0783185092 kumbe ebulenjini ku – [email protected]  /[email protected]/[email protected]

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey

This will close in 20 seconds