Watsha Tsotsi: Bana lolwakho uhlelo ongaphathisa ngalo iZRP

26 May, 2016 - 00:05 0 Views
Watsha Tsotsi: Bana lolwakho uhlelo ongaphathisa ngalo iZRP

uMthunywa

MTHWAKAZI omuhle! Sidibana njalo ngemva kokuthakazelela usuku lwamaAfrika i-Africa Day ebikhona ngoLwesithathu. Ngokunjalo, sizizwa sithokoza ukunanzwa ngendlela efana lale ngoba sisazi ukuba lathi sikhona kundalo yoluntu emhlabeni wonke jikelele. Lolusuku lungelinye lamalanga okunanza amalungelo oluntu agoqela inkululeko, impilo lokunye okunjalo. Ngokunjalo, amalungelo ethu sonke la kakumelanga aphazanyiswe ngabanye abantu abanjengabo ‘‘CALA’’ lomzali wakhe uSigilamkhuba.

Kundatshana yethu edluleyo, sithembisane ukuphetha udaba lweTrafficking in Persons Act (TIP) lapho esithe lelicala lidalwa ndawonye lamanye agoqela i-slavery lobunye ubugqili obunjalo, ukusebenza ungabhadalwa, ukusetshenziswa sambadalo kuzikwelede ezithile ezabathumbi bakho, ezabahlamuki kumbe izigebenga, ukwendiswa, ukukhitshiswa izisu ngokungekho emthethweni, ukufunjathiswa lamanye amacala enkohlakalo, ukuthukwa / ukuyeyiswa, ukutshaywa ngokwakho, ukulinyazwa umzimba wonke, ukubulawa, ukuthunjwa (kidnapping).

Amanye ngawokuvalelwa esizeni ngokungekho emthethweni, ukuthathelwa izincwadi zokuhambisa, ukwetshulwa kwemithetho yezokuchapha imingcele (immigration), ubuqili bokweba imali lenye impahla eligugu (money laundering). Loludaba siluphetha ngokulinxusa ukuba zonke izenzo elizisolela ukuba kungabe kuyikwebiwa kwabantu besetshenziswa ngochuku kumbe ukugqilazwa, zibikeni emapholiseni aseduzane lani aliqondise ngokufanelyo ukuze liphange lifunde lumthetho ngezibonelo eziphilayo.

Kule eyalamuhla, sizaqinisa ukulungiselela ikhefu leAfrika lapho esikhumbuzana khona labatshayeli ukuba baxwaye imithetho yezasemgwaqweni ukuze benqabele izingozi. Lathi sonke zihambi, kumele sazi ukuba ikhefu linye ngalinye liba lemoyana yalo edinga igazi labantu ngakho kasihlaleni siqaphele ukuvikela izingozi sikhathi sonke.

Balutshwana abangeza kuleli lokuphuma bejonge ukuyazithokozisa kwamanye amazwe okutsho ukuba lokho kunciphisa amathuba ezingozi zasemgwaqweni ngoba inani lezimota liphansi. Bonabo abalutshwana abazabe besemigwaqweni sithi kubo, kasilondolozeni impilo bakwethu. Ukulayitshwa kuhlezi kulicala ngakho uma lingakhetha ukuphuma phandle kwelizwe, chaphani ngokusemthethweni. Siyazi ukuba ezinye zezingozi zokuchapha imingcele ngokungekho emthethweni zigoqela ukugalula, ukudliwa zingwenya, ukutshontshelwa lokutshontshwa wena ngokwakho, ukudlwengulwa, ukubulawa ngokwakho lokunye okunjalo.

Abangafuna ukwethekelela khatshana lemizi yabo, bikelani amapholisa eZimbabwe Republic Police (ZRP) aseduzane lani ukuze abe elikhangelela izindlu zenu kuhlelo lweHouse Under Supervision Scheme. Okunye okuqakathekileyo yikuba lingatshiyi kungelamuntu emizini yenu, khiphani impahla engahuga amasela egoqela le eligugu kulezi insuku ama-laptop, I-pad, omakhalemkhukhwini lokunye okunjalo. Sihlala silicebisa bakwethu njalo sizaqhubeka siphinda ngoba kasidinwa ukulinxusa kunhlelo zenu zesipholisa ezibalisela olweNeighbourhood Watch Committee lapho elizigcinela khona izigaba zenu lokuzilawulela umthetho kulezozigaba. Kunhlelo lezi, lifundiswa umthetho lenguquko yawo yonke ngamapholisa eZRP. Abatsha kubapha amandla kukanti abadala kubaqinisa kulawo abawanikwa yiPolice Act lesisekelo semithetho yelizwe ekuphathekeni kwezokulawulwa komthetho eZimbabwe.

Olunye lwalezonhlelo ngolweCrime Consultative Committee lapho elicebisana khona lamapholisa enu ngendlela elifisa ukuba umthetho uphathwe ngawo ukuze lilondoloze ukuthula lokugcina umthetho ezigabeni zenu. Yeyi madoda, thola olwakho lawe uhlelo mthwakazi ongaphathisa ngalo amapholisa akho!

Ungasiphathisa njalo ngokucebisa abalandelayo ukuba baye enkambeni eseduzane labo bayozigeza ngoba besesemsulwa. Laba badingwa ngabacuphi beCID Victoria Falls njalo kungenza ukuba mhlawumbe abanye babo besebevele sebequnge izibindi bayobabona labo bacuphi, kuhle kunjalo.

Velani egcekeni bakwethu liphile impilo emsulwa njalo ekhululekileyo. Abanye balabo abadingwa yinkamba yeFolosi nguSimbarashe Dube obehlala emzini kaKariba eJambezi odingelwa icala lokutholakala elempahla ecatshangelwa ukuba ingabe yayitshontshiwe; uLucky Ndlovu owacina ukubonakala ehlala ku 6373 eMkhosana owetheswa icala lokugqekeza, usobizo kaSimbarashe kodwa engowakoSibanda owase Aerodrome ku-893 odingelwa ukugqekeza; uShaya Tshuma owacina ukubonakala ehlala ku-5252 eMkhosana odingelwa umlandu wokugqekeza; uBenard Munsaka waselokitshini leMkhosana ku-6779 owetheswa icala lokweba lo Thabani Dube owayehlala ku-4692 eChinotimba owabalekela umlandu wokutholakala elemali “yamaphepha” (counterfeits).

Ukwazisa amapholisa ngalababantu kumbe ukubacebisa bona ngokwabo abadingwayo labo ukuba bayezigeza, kakusilocala njalo kayisibobuthengisi ngoba kuyingxenye yamasu okwenqabela ukudalwa kwamacala ezigabeni zethu. Kuhle-ke mahlabezulu sizalubambela lapha udaba lwethu lwalamuhla. Sidibane kwelizayo sesikhangela ezinye njalo eziyabe zisegudwini kumbe eliyabe lizikhethile lina. Lingadinwa ukusilandela ngoba kusesekunengi esizakuxoxa kuphephandaba likazulu. Zula lathi mhlobo, thina silukhozi oludobha njalonje!

Qhubekani lisithumela imibono yenu kunombolo yeWhatsApp u – 0783185092 kumbe ebulenjini ku – [email protected] / [email protected] / [email protected]

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey

This will close in 20 seconds