Watsha Tsotsi: Abacuphi besifazane kuCID bacela uthando emadodeni

25 Feb, 2016 - 00:02 0 Views
Watsha Tsotsi: Abacuphi besifazane kuCID bacela uthando emadodeni

uMthunywa

LAMUHLA sidibana siphetha udaba lwethu lwezokuthengwa lokuthengiswa kwempahla ezake zasebenza kumbe ezindala (second-hand goods). Kundatshana yethu edluleyo sikhuthazane ukuba umthengisi walezimpahla, kumbe isisebenzi sakhe, kumele bathi uma bethole umbiko ovela emapholiseni aseduzane labo owokucatsha kwempahla ezithile:
–    bachaze zonke impahla abalazo, akade belazo ngesikhathi kucatsha ezidingwayo kumbe abake bazibona zithengiswa/labake bazithengiselwa kungakhathalekile ukuba bazithenga na kumbe hatshi.

Yikho lapho esiqalisela khona sisithi, nxa impahla ezithengiswa ngusomabhizimusi lezi zingakathengwa, kumele zigcinwe ziluhlobo, umbala, isimo lakho konke okuziphawulayo lezompahla ngesimo ezaziyiso sona zisamukelwa ngusomabhizimusi lo.

Ngemva kwaloludaba, ngizacebisa ngokusungulwa kohlelo lokulondoloza omakhalemkhukhwini (cellphones) besengiphetha ngombiko wabacuphi beZRP CID kuzulu.

Isigwebo sikasomabhizimusi owephula umthetho we-Second-hand Goods Act Chapter 14:16 yikuhlala entolongweni okwenyanga ezingeqi eziyisithupha esebenza gadala. Yisikhathi eside leso bakwethu ngakho kasigcineni umthetho ukuze sihlale sikhululekile.

Abathengisa kumbe ukugiga igolide bebodwa (millers) kodwa bengalamvumo (permit) elotshwe ngokusemthethweni lo; abagcina imbiza zokupheka igolide kumbe abatholakala belalezozimbiza endaweni zabo, besazi kumbe bengazi; balecala.

Bangagwetshelwa ukupika ejele okomnyaka wonke ngalelocala.

Ukutholakala kwalababantu belamacala okuthenga lokuthengisa impahla ezindala kumbe amatshe aligugu la, kakwenqabeli ukuba betheswe amanye njalo amacala aphathelane lomsebenzi wabo.

Isibonelo yikuba umthengisi lo angatshontsha, ukuqila omunye umuntu kumbe ukwephula omunye umthetho wesizwe ngesikhathi ezivikela ekwephuleni umthetho wezamabhizimusi akoKhothama la, kumbe ngesikhathi ewephula lowomthetho; ubanjwa ngamacala wonke awadalileyo — ukweba, ubuqili lokwephula umthetho we-Second-hand Goods Act. Siluphetha lapha udaba lokuphathisana labathenga lokuthengisa impahla ezindala.

Inhlanganiso yamapholisa eZimbabwe Republic Police (ZRP) inanzelele ukuba amafoni akulezi insuku, omakhalemkhukhwini, asetshontshwa kakhulu okwedlula kudala.

Kubikwa ukulolongwa akwenziwayo kwenza akhwele intengo mihla yonke kusiya ngokuba kungezelelwe isiqubu sokusebenza kwawo na (speed), amandla (efficiency) kumbe ubukhulu (capacity) lokunye.

Ngokunjalo, abantu balahlekelwa yimali yabo enengi ngoba lazo lezofoni zihlala zisithi zingawa kumbe ukunyathezelwa, zife ama-touch screen okokuthi ukuyitshontshelwa kuba buhlungu kabi.

Kulabanye njalo abadala imikhuhlane (virus) ehlasela omakhalemkhukhwini okokuthi kufuna uhlale uvele ulemali efonini kumbe eyokuyivikela ngama anti-virus. Ngobunengi bamafoni atshontshwayo kubonakale kufanele ukuba kusungulwe uhlelo lwe Cellular phones Theft Desk kuhlangothi lwabacuphi beZRP olwe Criminal Investigation Department (CID).

Inkuthazo esilayo kuzulu yikuthi ngesikhathi lithenga amafoni aloluhlobo, lobani impawu zawo, ezimqoka ezigoqela ama-serial numbers, phansi. Kukalutshwana ukukwenza lokho. Abalemihlobo yalamafoni enelisa ukulonda umkhondo wawo (tracking), kabasebenzisa lobo buciko balondoloze amafoni abo.

Yethekelelani osomabhizimusi bezencingo esizisebenzisa kulezi insuku (service providers) abafana le-Econet, Telecel leNetOne liyephathiseka ngenhlelo zokugcina amafoni enu. E-CID, liphathiseka kakhulu uma lingahlala lisazi ukuba impawu zamafoni enu zithini. Inombolo lezo kunye lengcazelo zombala, umhlobo lokunye okunjalo, kusiphathisa sonke ekutholeni amafoni la nxa etshontshiwe.

Lilakho njalo ukuyabhalisa amafoni enu la enkambeni zamapholisa lapho okule CID khona ukwenzela kusasa.

Abathengisa ama-airtime, gcinani ama-batch numbers amakhadi enu lazo zonke ezinye impawu zawo. Lokhu kuyibufakazi obuqotho obuphathisa amapholisa ekuzingeleni “otsotsi.” Ebuqilini obenzakala kulezi insuku, qaphelani njalo ukunikwa imali “yamaphepha” ama-counterfeits ikakhulu ama US$100. Osomabhizimusi bonke sibakhuthaza ukuba basebenzise imitshina (detectors) ngoba amaqili asepheka imali efana xathu leyiyo kodwa kungamaphepha.

Phela imali esiyisebenzisa kulezi insuku kayisiyo yakuleli lizwe ngakho kunzima ukuthi uzulu ayiqathanise ngokufaneleyo. Eyethu imali, ihle ithi iphuma, ibhanga lesizwe lihle litsho ukubana qaphelani impawu ezinje lezinje.

Ngiphetha ngombiko wabacuphi besifazana kuZRP abeCID Women Network esabelweni seMatabeleland North abakhuthaza abesifazana bonke kulesosabelo ukuba bangalokothi batshaye omkabo ezindlini. Bathi imizi/imitshado idinga ukubekezela, ukuzehlisa kumyeni wakho (hatshi ukugqilazisa lokukhonyela indoda), umbono obanzi ngempilo lekusasa yemuli kunye lokuziphatha phakathi kokunye.

Bagcizelele besithi ukuhlanzeka, ukuthembeka, ukuhlonipha lokuzimisela, yikho okuphawula inina langekhaya.

Bacela uthando oluqotho kwabesilisa, inhliziyo ende lokuphungulwa kolaka lodlakela ezindlini ngoba bona labanye babo bonke abesifazana, bazimisele ukuhlala emizini yabo yikho befulathela abazali babo besiyahlala labantu abangakhulanga labo ngenxa yothando!

Thumelani imibono yenu kunombolo ye WhatsApp u–0783 185 092 kumbe ebulenjini [email protected]/[email protected]

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey

This will close in 20 seconds