Wathsa Tsotsi: Yazini umthetho bosomabhizimusi bempahla zako-Khothama

11 Feb, 2016 - 00:02 0 Views
Wathsa Tsotsi: Yazini umthetho bosomabhizimusi bempahla zako-Khothama

uMthunywa

SIYAZI sonke bakwethu ukuba siselela imuli zethu ngendlela ezehlukeneyo. Isiqokoqela sokuphila siphandela abantwabethu yikuba kungumlayo kaMlimu ukuphila ngezithukuthuku zethu, ngakho akekho esingamkhalalela.

Siyabonga ngoba esizweni sikaMthwakazi, sokukhona labesintwana asebesebenza lokuphandela abantwababo kumbe bephathisana labomkabo. Yebo ye, lisiko elingejayelekanga esintwini ukuthi owesifazana aselele imuli ngoba izolo, ubebonakala njenge “zibulo” lomkakhe. Kodwa-ke, khona endulo lapho, emasimini kwakuvele kuyiwa yimuli yonke kwehlukane nje emisebenzini ephathwa ngabesilisa labesifazana isiya itshiyana ngamandla,

imithetho yomuzi munye ngamunye kunye lezimo ezithile ezehlukana ngemizi ngemizi.

Ubaba ubethi nxa ebambe ikhuba lenkabi, umfanyana abe etshayela umama ehlanyela. Umama obesenelisa ukubamba ikhuba ezitshayelela ubebukwa njalo eveza ukukhuthala. Yibo-ke abafanana lalaba asebesebenza lamuhla beqhuba imisebenzi efana lokukanika izimota leminye imitshina enjalo, ukutshayela amabhasi lezindizamtshina, ubupholisa lokuba sebuthweni! Kayisekho imisebenzi okuthiwa ngeyabesifazana kumbe eyabesilisa.

Yeyi madoda, yeka ubuhle benguquko. Kulabanye phakathi komphakathi abakubona sengathi lokho kulingana kwamathuba empilweni yabesilisa labesifazana kungezinye zezizatho zokudilika kwemizi lemitshado yakulezi insuku ngoba owesifazana engasakudingi ukubekezelela umendo ethi ulakho ukuziselela yena ngokwakhe kumbe abantwabakhe. Kulezi indlela zokuzisiza, kukhona njalo abanye abaphila ngokuthengisa impahla ezehlukeneyo eziyabe zike zasebenza (second-hand goods) esithe sibabonise ngowabo umthetho olawula lowomsebenzi.

Yizo-ke izindlela ezilethwa yinguquko empilweni. Akekho ongathi yena ukuphila ngokwephula umthetho kuyinguquko enhle. Lapha ngikhuluma ngabalenhlelo zokuphila ngembilaphi zabanye abantu. Laba engande ukubabika njengemizekeliso lapho betshontshile. Abanye ngabangatshontshiyo kodwa indlela abaqhuba ngazo imisebenzi yabo, yizo eziyabe zingekho emthethweni. Izibonelo engizazisebenzisa lamuhla ngezigoqela abachapha imingcele yamazwe ngokungekho emthethweni besiya thenga lokuthengisa impahla ezithile kodwa bengatheli ngokufaneleyo (tax evasion).

Ukuchapha imingcele yamazwe ngokungekho emthethweni kulawulwa yi-Immigration Act Chapter 4:02. Umthetho lo yiwo ophawula ukungena lokuphuma kwabantu kuleli, indlela zokukhitshwa kwezizalwane zakwamanye amazwe kuleli nxa zingelancwadi zomthetho ezizivumeza ukuba seZimbabwe, ukuvikela lezozizalwane kumalungelo azo lokunye okunjalo. Umthetho lo uqukethe ingcazelo ezigoqela ezilandelayo. I-passport siyayazi sonke ngakho ngizachaza okunye:

1) “permit” — yimvumo yokungena kumbe ukuphuma kuleli elotshwe ngokusemthethweni lo. Ngakho kuleyo mvumo, kumele kuvele ukuba icasunwe kusiqendu esithile salomthetho (section);

2) “port of entry” — indawo kumbe igceke lendizamtshina lapho okungenela khona izethekeli labo bonke abavela phandle kwelizwe. Izibonelo ngo-Airport, Roadport lezinye indawo zemingcele yonke yakuleli ezaphawulwa, zabekwa lokubikwa ngokusemthethweni, hatshi eze’dabul’up”.

3) “port of exit” — yindawo kumbe igceke lendizamtshina efanana lale engiyichaze ngaphezulu kodwa-ke le, isingeyokuphuma. I-student permit yincwadi evumeza umfundi ukuba selizweni ngenxa yesizatho salokho kuqhuba kwakhe izifundo kuphela; “temporary employment permit” liphepha elivumeza isizalwane selinye ilizwe ukuzasebenza kuleli, siqhuba umsebenzi othile okwesikhatshana; “residence permit” yimvumo enika isizalwane selinye ilizwe (isibonelo, eseZimbabwe) ukuhlala kwelinye ilizwe lapho angazalwa khona (isibonelo, eSouth Africa.) Ole-employment permit ulakho ukuba le-residence permit.

Abanye balabo abephula umthetho bechapha imingcele yamazwe besiya emazweni afana leSouth Africa, eMozambique kumbe iBotswana, babikwa besebenzisa izimota ezilamafasitela ammnyama tshu, amaroli avalekileyo (tanker) lezinye izimota ezinjalo. Ngithemba lisakhumbula ukuba kwake kwaba labanye ababechaphisa amabhokisi ezidumbu ngezinqola zalowomsebenzi sengathi baya ezililweni bona bechaphisa lokungenisa impahla. Ozothengisa impahla ungcono kuloletha izidakamizwa. Yibo obunye bobunzima bomsebenzi wokuthengisa.

Phela nxa usesitolo, kungacatsha imali, nguwe mthengisi oqala ukubuzwa; ungathengisela ngaphansi kwesihlahla kumbe phambili komuzi wakho, udala icala; ungekela ukubika emngceleni ungena kumbe ukuphuma lempahla, kungumlandu; kungatshontshwa impahla ezifana lalezo ozithengisayo ungela maphepha akhomba ukuba ezakho uzithole ngaphi, licala. Yeyi madoda, kunzima!

Ngaphandle kwencwadi engizichaze lapha, kumele izihambi zonke zibe lama-Visa (lapho afunakala khona), iphepha lesifungo sikayise womntwana elinikeza umkakhe ilungelo lokuchapha lomntwana lapho uyise ayabe engamkhaphanga khona lowomntwana. Lokhu kuvikela ukwebiwa kwabantwana (child trafficking). Konke lokhu kubukeka sengathi yizinto ezijayelekileyo kodwa-ke sisuke simangale uma sekubotshwa abanengi emadolobheni afana laboVictoria Falls, Beitbridge, Nyamapanda, Chirundu, Binga, Mutare lezinye indawo ezinjalo. Baze babengcono lalabo ababanjwa bechapha endaweni ezisemthethweni ngoba bephephile kwezinye zezingozi zalomsebenzi. Inengi lichaphela endaweni ezingavunyelwayo, ezilezigebenga ezaziwa ngelika “magumaguma”,  izilwane zasePandamatenga (Hwange National Parks), imvubu lengwenya zemfuleni efana laboGwembe (Zambezi).

Ngaphandle kokubotshwa, abanye bayafa.

Emsebenzini wokuthenga lokuthengisa impahla ezake zasebenza, yazini umthetho we Second-hand Goods Act Chapter 14:16. Umthetho lo uchaza ukuba:-
— u-dealer in second-hand goods ngumuntu oqhuba umsebenzi wokuthenga lokuthengisa impahla ezake zasebenza engumnini walezompahla kumbe isisebenzi sakhe kukanti ama-second-hand goods wona yimpahla endala kumbe eyake yasebenza egoqela izigqoko lokunye okunjalo kunye legolide elingalolongekanga kumbe amanye amatshe aligugu ayabe ekulesosimo; kumbe insimbi ezenjiwayo ezifana le-iron, lead, copper, tin, aluminium, brass or zinc kumbe impahla elungiswe ngalezonsimbi kumbe ingxenye yazo. Umnini waleyompahla kumbe omsebenzelayo, kumele agcine ibhuku lapho aloba khona yonke impahla ayithengisayo kunye lempawu zayo (serial numbers).

Lokho kumele akwenze nsukuzonke njalo lelobhuku lihlolwa ngamapholisa eZimbabwe Republic Police (ZRP) langoba yisiphi isikhathi lapho ayabe ekubona kufanele khona. Sizalubambela lapha udaba lwethu, sidibane kwelizayo sesiqhubeka ngezempahla zako“Khothama.”

Thumelani imibono yenu kunombolo yeWhatsApp u — 0783185092 kumbe ebulenjini ku  [email protected]  / [email protected] / [email protected] .   

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey

This will close in 20 seconds