Uncategorized

Umbono woMthunywa: Ukuswelakala kwezikolo kubulala ikusasa lesizwe

14 Sep, 2017 - 02:09 0 Views
Umbono woMthunywa: Ukuswelakala kwezikolo kubulala ikusasa lesizwe

uMthunywa

MTHWAKAZI kaNdaba kuqakathekile ukuthi sazi ukuthi alikho elinye ilifa eledlula ilifa lemfundo njalo akuthandabuzwa ukuthi impumelelo kulezinsuku ibuya ikakhulu kulabo abake bawadla amabhuku. Okubuhlungu yikuba abanye abafundi abaphumeleli ezifundweni ngenxa yezizatho ezithile ezingelani labo abantwana.

Abafundi abanengi kuleli bacina bengasaphumelelanga kuzifundo zabo ngenxa yokuswelakala kwezikolo eduzane lalapho abahlala khona. Banengi abahamba umango omude belanda izikolo ezikhatshana kakhulu kulabo.

Lokhu kuvame ukuthi kwenzakale kubafundi bemfundo ephezulu. Kunjalo phela endaweni ezinengi ezigoqela iLupane, iNkayi, iBinga, lePlumtree. Abafundi bathwala nzima ngoba kumele bavuke ekuseni kakhulu bahambe umango omude phandle kungakakhanyi lokukhanya okubangela ukuthi bafike esikolo sebevele bediniwe kuthi ntambama baphinde njalo ukuhamba umango lo.

Nxa befika emakhaya akuhlalwa phansi bakithi, bahle baqale ukuncedisa kulokhu lalokhuya kuthi nxa sokumnyama phandle sebeqedile umsebenzi wangekhaya bamane bangene engutsheni. Ngalindlela ngeke basithole isikhathi sokuphumula kumbe sona esokubala amabhuku abafundi laba, okuyinto ebabuyisela emuva. Angithi nje nxa umntwana wesikolo ehamba umango omude esiya esikolo akukho angafika akuzwe noma nje umbalisi ezabe efundisa. Kunjalo bakwethu, yikho phela abantu abanengi bethi abantwana abakhulele emakhaya balamakhanda alukhuni. Lokhu ngezinye indlela ngamalimi ezansi njalo akusoze kwenzakale ngoba indawo ngeke iguqule ikhanda kanye lomqondo womuntu indlela uMvelinqangi amdala ngayo.

Lapha-ke ukuze imfundo ithuthuke kanye lasemaphandleni kuhle ukuthi izikolo zakhiwe lasemakhaya. Abanye abafundi bahle badele ngitsho lokufunda ngoba besesaba ukuhamba umango umude. Kukhona njalo abayabe belesifiso sokufunda kodwa kuthi ngenxa yokuthi abazali babo bayabe bengenelisi ukubadingela umphako nsukuzonke umntwana acine esezilahlela ebafaneni edinga okuya ethunjini.

Isizatho sokuthi abafundi laba bacine sebezidela yikuthi bengalamba abafana bazabe bebathembisa ezimnandi okuyikho okwenza bacine bewela. Angithi nje bathi inhliziyo kayiphakelwa njalo zithiywa ngezikudlayo. Yikho phela abafundi laba bengaphuzi ukuyengeka ngoba labo bazabe befuna ukudla.

Ngalokhu nxa umtwana efunda eduzane ngeke wayengeka kalula ngoba uzabe esuthi njalo esazi ukuthi uzafika masinyane ngakibo noma nje kwelinye ilanga ezalamba. Ngalokhu kubalulekile ukuthi izikolo zakhiwe emaphandleni ukuze imfundo ingazwakaleli emadolobheni.

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey

This will close in 20 seconds