Uncategorized

UMBONO WOMTHUNYWA: Kuzaphetha ngani ukuziphatha kwabezitolo?

20 Jun, 2019 - 00:06 0 Views
UMBONO WOMTHUNYWA: Kuzaphetha ngani ukuziphatha kwabezitolo?

uMthunywa

UDUMO lwemali yakwamanye amazwe seluphendukile njalo kuleli njalo selusenza izisebenzi emankampanini zingahlaliseki emsebenzini ngenxa yokuthi imali yakuleli eziyiholiswayo  isikhanya angathi kayisathengi.

Ezitolo, ezikolo, kubodokotela, emkambo kunye lezindlini lapho esiloja khona sekubizwa imali yeMelika egejwa lapho okungaziwa khona yizisebenzi.

Udubo olubhekane lezisebenzi lukhulu kodwa abezitolo asebefake intengo yempahla etshiyeneyo ngemali yeMelika abakutshayi ngitsho indiva lokhu.

Uthi nxa ubuza intengo yolutho baphendule nje bengagqize qhakala bekutshela ngemali yeMelika ongelayo kumbe bakutshele inkalakatha yemali yamaRTGS$.

Kawusekho umehluko phakathi komuntu osebenzayo lotshona ebhoda ngekhaya elandela umthunzi.

Abatshona begijima bebalekela amapholisa bethengisa eGodini bathola imali engcono ngoba kwesinye isikhathi bathola eyakwamanye amazwe okuyiyo okungathi isithenga ngcono.

Koze kube nini abezitolo besenza umathanda ngokukhweza intengo yempahla etshiyeneyo ekuseni, emini lantambama.

Phela abezitolo kusimo esiphakathi kwaso kungathi yibo abakloloda kakhulu ukuthi kabatshe.

Kulezinsuku akusatshiwo ukuthi ulutho oluthile luyimali engaka ngoba ungaze uluthenge ekuseni lisiyatshona elikaMlimu ilanga luyabe solukhwele lwaphinda kathathu.

Kambe kuseseyimpilo yini nxa sokunje? Khona ukusebenza kwakhona kuseseloncedo na nxa sekunje? 

Lanxa uMphathintambo wogatsha olubona ngezemali lokuthuthukiswa komnotho wathi kuzakuba buhlungu ukuze ilizwe lilunge kodwa kakho owayebona angathi kuzafika kulesisigaba.

Banengi abahlala ezindlini zabantu asebetshelwa ngabanikazi bezindlu ukuba kumele babhadale imali yerenti ngemali yeMelika kodwa okusuka kujinge ingqondo yikuthi abantu bayithathe ngaphi beziholela ama-RTGS$.

Kuyadingeka ukuba nxa isimo sisiba nzima ngale indlela abamankampani labo bazame ubungcono babo ukuze baphathise izisebenzi zabo ukuze zenelise ukuziphilisa zona kunye lezimuli zazo kusimo lesi esinzima.

Kuyajabulisa ukuba uHulumende usehambe phambili wanika izisebenzi zakhe imali yokuziphathisa eyeCost of living adjustment ngoba ezimisele kunhlalakahle yezisebenzi zakhe. 

Abamankampani kababone isibonelo kuHulumende ngokuphathwa kwezisebenzi kunyathelo lakhe leli alithatha ngenyanga kaMabasa.

Leli nyathelo lenza izisebenzi zibe lentshukuntshu yokusebenza ngoba nxa ziphiwa khonokho okuyingcosana ziyabona ukuba abaqhatshi bazo bayazama okwenza lazo zisebenze ngothando emsebenzini wazo.

Sicela uHulumende aphange azwele izisebenzi ilizwe lakithi lingakatshabalali ngoba phela lilizwe ngenxa yezisebenzi zonke nje zisenza imisebenzi yazo etshiyeneyo.

Ayikho into enhle emizini yezisebenzi lezinsuku ngoba zona kazilayo imali yakwamanye amazwe.

Sezithenga impahla engeneliyo yangekhaya ngoba sezibhadaliswa amaqubaquba amaRTGS$ kuthi labo abaphethe eyeMelika bathenga baze bakholise ezitolo.

Kuzaphetha ngani ukuziphatha kwabezitolo kulesisimo esiphakathi kwaso?

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey

This will close in 20 seconds