Uncategorized

Umbono woMthunywa: Kunengi okubi okwenzakala kundwendwe

24 Aug, 2017 - 12:08 0 Views

uMthunywa

UKUBONA abantu befolile emikotweni kumbe befuqana eminyango yemabhanga sekuyinto ejwayelekileyo elizweni lakithi.

Abantu bayabe bezama ukudinga imali yokuyathenga okuya ethunjini lokunye okungabaphilisa okudinga imali.

Okuzwisa ubuhlungu yikuthi phakathi kwendwendwe zabantu lezi ezibonakala zifolile, akusibobonke abafuna ukuthatha imali ebhanga. Abanye bafuna ukukhuthuza izikhwama zalabo abalindele ukuthatha imali nxa bangayithola imali mhlalokho.

Umuntu uzakuthi elokhu ezilibalele elindele ukuthi onogada bebhanga babavulele amasango baqale ukuphiwa imali kanti le eyinye encinyane akade elayo iyabe isihambile.

Phela isela alifiki lizibike lithi sengikhona, cha! Liyabe lihlezi labantu lizixoxela kanti imali isihamba esambeni.

Uthola ukuthi abantu baphithizela emabhanga ilanga lize liye kunina ngoba bekholwa ukuthi bangahamba kungenzakala ukuthi abanye basale beyithola. Bakwenza lokhu ngenxa yokuthi balambile bazama ukuphandela abantwana abasele ezindlini.

Isifiso sokuthi umuntu laye ayefika endlini ephethe ama-paper bag senza inengi lilibale ukuthi nxa selisuka kule indawo lizatsholobela ngenyawo lulubhekise emizini yalo.

Uthole umama eseyaluzela yedwa ebusuku, lokhu kuyingozi enkulu kakhulu ngoba amasela athanda ukuhlasela abesintwana.

Okunye njalo okubonakalisa ukuthi izinto sezimi manzonzo lapha ekhaya yikuthi akusibo bobaba kuphela abatshontshayo kodwa omama labo sebephatheka kumkhuba lo omubi.

Inengi labantu landise ukwethemba omama ngoba besazi ukuthi balozwelo njalo bathembekile.

Ngenxa yalokhu inengi labantu ikakhulu amadoda asesele eqhinqa izililo ngoba eselahlekelwe yimpahla.

Impilo inzima njalo abantu sebezama ukuziphilisa ngaloba yiyiphi indlela kodwa kuhle umuntu engathembi yiloba ngubani, azihlakaniphele ngoba engakhala kwelakusasa esetshontshelwe kumbe eselinyazwe yizigebengu zona eziyingozi.

Phela izigebengu zihlala zihlomile njalo ziphila impilo yezilwane eyokuxotshanisana lalokho abayabe bekufunile.

Abantu kuhle bavule amehlo nxa befolele yiloba yini emikotweni kunye laphambi kwemabhanga. Kanti khona kwavela ngaphi ukuthi nxa imali ingekho abantu bangatshelwa kuseselesikhathi benze eminye imizamo yokudinga imali kwezinye indawo.

Kanti khona kungani abanye betshona begobele imali phandle abanye bezifikela nje bangene emabhanga bathathe imali yabo baphume. Bayabe bengabanjani labo? Ayisibo bugwelegwele na lobu?

Kuhle njalo abantu bakhaliphe bahambe ezindlini zabo kusakhanya nanku emigwaqeni kunye lakwamanye amalokitshi izibane zikaManisipala azisasebenzi, obhinya sebezenzela santando.

Abantu bangaze bathemba yiloba ngubani oyabe ethi uyanceda efuna bahambe endaweni ethile kumbe befuna ukunikezwa imali, inengi labantu laba ngamasela.

Sitsho lalapha abantu abagada amabhasi besiya endaweni ezitshiyeneyo amasela ayabe ebakhwathaza izikhwama ezenza wona afuna ukugada kanti asala elindele abanye njalo abokukhwathaza.

Share This:

Sponsored Links

Survey


We value your opinion! Take a moment to complete our survey

This will close in 20 seconds